Sel nädalal aset leidnud tehnoloogiakonverents Atea Action 2023 tõstis fookusesse IT valdkonna jätkusuutlikkuse, teadlikkuse elektroonikaseadmete utiliseerimisest ning juhtis ettevõtjate tähelepanu kasvukohtadele sektoris.

Konverentsi peaesineja, futurist Stefan Hyttfors keskendus oma ettekandes kiirele muutuste tempole, millega inimkond hetkel silmitsi seisab. "Peaaegu 40 aastat on meid toetanud odav energia ja tööjõud, aga see ajajärk on möödas. Teadlased usuvad, et peame järgneva 25 aasta jooksul ümber korraldama suure osa toimivatest süsteemidest, mida on üles ehitanud viimased seitse generatsiooni.” Ta tõi näite kindlustusfirmadest, kes kasutavad väljendit 'miljardi dollari katastroof', mille sarnane on üks  ohvriterohkeim metsatulekahju USA ajaloos tänavu suvel Hawaiil.

“Kui 1970. aastatel toimusid 'miljardi dollari katastroofid' iga 85 päeva järel, siis täna juhtub neid juba iga 18 päeva tagant, mis on märk sellest, kuhu oleme inimkonnana jõudnud ja kui kiiresti me peame hakkama muutusi ellu viima," selgitas Hyttfors.

Hyttforsi sõnul toimub lisaks kõigele geopoliitiline killustumine ning tulemas on täiesti uus ajastu. “See ei ole globaliseerumise lõpp, küll aga peavad ettevõtted üha enam üle vaatama oma tarneahelad, kasvõi selleks, et mitte sattuda sanktsioonide vastu. Inimesed on üha teadlikumad, mistõttu kasvab ka nõudlus ettevõtete järele, kelle poliitilised ja eetilised seisukohad on vastavuses nende enda omadega. See tähendab, et tuleb hakata väga teadlikult pooli valima,” rääkis Hyttfors tuleviku väljavaadetest.

Atea Groupi vastutustundliku ettevõtluse direktor Andreas Antonsen jagas ettevõtte kogemust ressursside päritolu jälgimisest. "Olen käinud ise kaevandustes kohapeal, veendumaks, et seal ei toimu inimkaubandust ega kasutata lapstööjõudu. On oluline teada tooraine päritolu,” märkis Antonsen, lisades, et kui tahta tööstuses midagi muuta, tuleb alustada tööstusest endast. Atea on kahel viimasel aastal valitud ka maailma saja kõige jätkusuutlikuma ettevõtte hulka.

Atea Eesti tegevjuht Ruslan Štšerbjuk rõhutas oma kõnes avaliku sektori osalust ja initsiatiivi parema homse osas. “Minu hinnangul algab see juba hanketingimustest, mis aitaksid muuta IT-seadmed keskkonnasõbralikumaks,” märkis Štšerbjuk. Ta tõi näite sellest, kuidas Atea Grupp võttis eelmisel aastal taaskasutamiseks või utiliseerimiseks tagasi ligikaudu 600 000 seadet. 2030. aastaks on ettevõte aga seadnud oluliselt ambitsioonikama eesmärgi ­­– iga müüdud elektroonikaseadme kohta võtta tagasi üks seade. “Ainult nii on võimalik tõsta inimeste teadlikkust olemasolevatest seadmetest meie ümber, mis jäetakse liiga kergekäeliselt sahtlitesse või kontori laoruumidesse seisma,” lõpetas Štšerbjuk, kelle sõnul on oluline seadmete taaskasutus ning nõuetele vastav utiliseerimine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta