• Hoovi Basaar 2019 (33)
    09. juuni 2019

    Hoovi Basaar on järg eelmisel aastal toimunud üritusele Hoovi Häng. Selle üritustesarja korraldajad soovivad elu sisse puhuda kohalikule kogukonnale. Siili tänava kandist on pärast koleda kõrgepingiliini lammutamist saanud kena elamispiirkond, kus praegu on ruumi nii vaiksetel varjulistel õuenurgakestel, isetekkelistel peenardel ja suurtel puudel. Ilmselt oleks siin oma koht ka pisikesel Siili kogukonnaaial ja kui kirbuturg toimuks tihedamalt, leiaks kindlasti sinna tee ka palju rohkem ostjaid-müüjaid.

    LOE VEEL

  • Kliimamarss 24. mail Tallinnas (39)
    25. mai 2019

    Paljudele tundub, et väikesest Eestist ei sõltu midagi, kuid tegelikult on meil üks suurimaid ökoloogilisi jalajälgi maailmas. Maailmas on vaid 16 riiki, mille süsinikuheidete hulk elaniku kohta on suurem kui meie oma. Kuidas see ometi võimalik on? Nimelt on Eestis üks suurimaid põlevkivitööstusi maailmas. Kas põletades põlevkivi hoiame oma kallist metsa? Tegelikult väga ei hoia, juba 2010. aastast raiutakse aastas üle 10 miljoni kuupmeetri, mida on rohkem, kui Eesti metsades tegelikult jätkusuutlik raiuda oleks.

    Kas kliimamuutus on nii tõsine?

    Põhja-Euroopat ohustab oluliselt niiskem kliima ja talvised üleujutused võivad saada tavapäraseks. Lõuna- ja Kesk-Euroopas esineb sagedamini kuumalaineid, põuaperioode ja metsatulekahjusid. Kõige rängemalt tabab kliimamuutus aga arengumaid,mis tähendab, et Eestis ei pea me nii väga kartma looduskatastroofe, vaid uut ja palju suuremat immigratsioonilainet, mis kliimamuutuste tõttu varem või hiljem siia jõuab. Mis veel kliimamuutustega kaasas käib on püsivad ikaldused, toidu hinna tõus. Sagenevad tormid ja ilmastik muutub ebastabiilsemaks.

    Fridays for Future on arvamusel, et ainult nii saame valitsusele näidata, et nad ei saa probleemi ees igavesti silmi kinni pigistada. ÜRO andmetel on meil halvima vältimiseks veel ainult 11 aastat aega midagi muuta, mis tähendab, et viimane aeg on tegutsema hakata. Mõne teise sõltumatu ökoloogi hinnangul on paraku aeg juba mööda saanud ja tegemist on vaid tagajärgede leevendamise proovimisega.

    Kliimamarsist võtsid osa nii noored kui vanemaealisemad. Kuna läheneb Euroopa Liidu parlamendi valimiste päev, olid kohal ka poliitikud. Sellest hoolimata toimus kliimamars lõbusas tujus. Riigikogu hoone eest siirduti läbi Vanalinna Vabaduse platsile

     

    LOE VEEL

  • Eesti Ilmateenistus 100 (32)
    21. mai 2019

    100. tegusemisaasta puhul avas Ilmateenistus kõigile ilmahuvilistele oma mehitatud ilmavaatlusjaamade uksed. Ka bioneeri lugejad saavad oma silmaga uurida, mis aparaatide ja masinatega mõõdetakse sademeid ja päikesekiirgust, lume paksust, tuule kiirust ja teisi ilma parameetreid.

     

    LOE VEEL

  • Õiglase kaubanduse sõbra tiitli üleandmine (27)
    19. mai 2019

    Sel aastal pälvisid õiglase kaubanduse sõbra tiitlid Beguta Taimetoidukohvik, Viimsi Kool ja Tallinna Teeninduskool. Autasustamine toimus Chocolala kohvikus, kus lisaks šokolaaditoodetele saab keldrikorrusel uudistada ka šokolaadimuuseumi väljapanekut.

    Õiglase kaubanduse sõbrad võivad olla kõik ettevõtted ja organisatsioonid, kes:

    kasutavad, müüvad või toodavad õiglase kaubanduse ja eriti Fairtrade’i märgisega kaupu;

    panustavad õiglase kaubanduse väärtuste levitamisse ja võtavad osa õiglase kaubanduse nädalast;

    toovad kasutuses või müügis olevad õiglase kaubanduse tooted esile oma infokanalites, sotsiaalmeedias, kodulehel ja materjalides;

    käituvad solidaarselt ja vastutustundlikult.

    Õiglane kaubanduse põhimõtte kohaselt saavad kõik panustada maailma võrdsemasse arengusse. Sellist kaubandusmeetodit rakendatakse toorainele ja kaupadele, mis on pärit arenguriikidest, kuid mida tarbitakse enamjaolt arenenud maades - kohv, tee, suhkur, kakao, troopilised puuviljad, šokolaad, puuvill jms. Õiglase kaubanduse tuntuim märgis on Fairtrade. Meeldetuletuseks rahvusvahelised õiglase kaubanduse tingimused: toote miinimumhind peab katma kõiki kulusid; hind peab sisaldama toetust (lisatasu), mis lähtub maailmaturu hinnast; keelatud on laps- ja orjatöö kasutamine ning tootmine on olnud keskkonnasäästlik.

    Õiglase kaubanduse märgistega kaupadega ostame paremat tulevikku, sest need panustavad otseselt arenguriikide majandusse ning ühiskonda ja nii ka meie enda tulevikku.

    LOE VEEL

  • Looduskaitsekuu avamine (21)
    16. mai 2019

    2019. a looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" jagab soovitusi, kuidas hoida loodust.

    Eesti loodus on meie kõigi hoida. Elurikka keskkonna säilimine sõltub meie endi tegudest ja valikutest.

    Igaühe loodushoid on iga vabatahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele. Targad valikud igaühe koduaias, -külas või -linnas on olulised, et hoida meie elurikkust.

    Elurikkuse hoidmiseks:

    • Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida.
    • Niida harvem muru! Vähem kasutatavates aia osades eelista suvist heinategu.
    • Kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele.
    • Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid võõrliikide asemel oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on väike tükike loodust.
    • Paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle.
    • Elurikkust soosib niitmata aianurk, mahalangenud ja kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi.
    • Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana.
    • Põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku.
    • Kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett.
    • Ära sõdi umbrohuga seal, kus ta sind ei sega –  naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele tähtsatele putukatele väga olulised.

     

    Looduskaitsekuu avamisel jagati ka looduskaitsemärke

     

    Looduskaitsemärkidega tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedast looduskaitsemärk kujutab tammelehe kontuuri.

     

    Looduskaitsemärgid pälvisid
    - Alutaguse looduse- ja kultuuriloo uurija ja kaitsja, Iisaku muuseumi üks eestvedajaid Anne Nurgamaa. Tal on väljapaistev roll Alutaguse Rahvuspargi loomisel ja arendamisel.

    - Palade keskkonnahariduskeskuse ülesehitaja ja arendaja Karin Poola, kes on öelnud, et õpetama peab mõistmise ja ilu kaudu.

    - Väga pühendunud puisniitude hooldaja ning pärandkultuuri hoidja Avo Rosenvald, hooldab ca 10 ha puisniite nii Matsalu lahe põhjakaldal kui ka Alam-Pedjal Palupõhjas. Märkimisväärne on, et Avo on üks väheseid, kes hooldab puisniite käsitsi - vikati, reha ja hanguga. 

    - Kääpa Kooli bioloogia-, keemia- ja inglise keele õpetaja Aiki Jõgeva, kes on ühtlasi Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president. 1996. aastast on ta osalenud GLOBE programmis, mis edendab ja toetab õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute vallas. Eestis on programmiga liitunud 80 kooli. Aiki on ka Scientixi saadik Eestis. Scientix on programm ja portaal loodusteaduste ja tehnoloogia hariduse toetuseks terves Euroopas.

    - Lendorava ja Eesti loomastiku uurija ja kaitsja, looduskaitseekspert Uudo Timm, kes on oma teadustöös põhjalikult käsitlenud lendorava ökoloogiat, levikut ja süstemaatikat.

    - Eesti taimestiku ühe omapärasema liigirühma – orhideede ehk käpaliste – tutvustaja ja kaitsele kaasa aitaja Ester Valdvee. Tema eestvõttel on alates 2010. aastast valinud aasta orhidee, keda on ajakirjanduse vahendusel laiemalt tutvustatud ja tema leiuinfot kogutud. Samuti on ta aktiivselt osalenud Eesti haudelindude levikuatlase koostamisel ning fenoloogiliste andmete kogumisel, samuti linnustiku seiramisel.

    LOE VEEL

  • Ojamaa kaevandus (39)
    12. mai 2019

    Bioneer.ee toimetajad Katrin ja Janek külastasid Viru Keemia Grupile kuuluvat Ojamaa kaevandust. See on esimene põlevkivikaevandus, mis on rajatud peale Eesti taasiseseisvumist. Omapärane on kaevanduse juures 12,5 kilomeetrine konveier, mis viib kaevatud maaki rikastusvabrikusse. See on pikim Euroopas. Kaevandus hõlmab umbes 3 x 4 kilomeetrise ala, kus umbes 30 meetri sügavuselt kaevandatakse põlevkivi. Põlevkivist valmistatakse kütteõli, mida peamiselt kasutatakse laevade kütusena.

    Ojamaa kaevanduses töötab kokku 530 inimest. Igapäevaselt töötatakse maa all umbes 200 masinaga.

    Kaevandamise lõpuajaks planeeritakse aastat 2030, kus käikude suudmed betoneeritakse kõrvaliste inimeste juurdepääsu takistamiseks, korjatakse kokku vanametall, lülitatakse välja pumbad ja loodetakse, et kaevanduskäigud täidab vesi.

    Kaevanduspiirkonnas olevad asulad saavad oma vee tsentraalsest veetorustikust. Kaevudest põhjavee saamine on võimatu. Läheduses on praegu planeeringute seisundis ootel Uus-Lüganuse kaevandus, mille tootmisvõimsused peaksid valmis olema täisvõimsusel ajaks, kui Ojamaa kaevandus ennast ammendab.

    LOE VEEL

  • Stockmann loobub ühekordsetest plasttoodetest (18)
    23. aprill 2019

    22. aprilli hommikul kutsuti huvilisi Stockmanni poe juurde, kus oli korraldatud "Rõõmsad peied" nimeline üritus. Stockmanni kaubamaja direktriss Marge Türner saatis sümboolselt viimsele teekonnale seni Stockmanni kaubamaja sümboliseerinud kollased "Hullude päevade" kilekotid. Enam Stockmanni poest ühekordseid plasstooteid ei saa. Poes ülejäänud plast saadeti Neulari tehasesse, kus sellest valmistatakse ehitusdetaile.

    LOE VEEL

  • Baltimaade kliimakett 12. aprillil (40)
    13. aprill 2019

    Hoolimata mitmetest kliimakokkulepetest on tegelikult muutunud vähe. Emissioonide tasemed on jätkuvalt tõusuteel, naftat ja põlevkivi põletatakse endistviisi ning meie tulevik endiselt ohus. Seetõttu korraldasid Fridays for Future aktivistid kõigis kolmes Balti riigis üheaegselt toimunud meeleavalduse. Eestis toimusid meeleavaldused Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Meeleavaldusest ja inimketiga liikumisest Tallinna vanalinnas võtsid osa peamiselt koolinoored ja ka mõned koerad.

    Ürituse korraldajad ütlevad oma tegevuse eesmärgi kohta järgmist:

    Miks streikida? Me tahame, et kliimakriisiga tegeletaks, ja kohe!

    Viimased viis aastat on olnud kõige kuumemad aastad alates globaalse temperatuuri mõõtmise algusest[1]. NASA teadlaste analüüs näitas, et võrreldes 1880. aastaga on globaalne temperatuur tõusnud umbes 0,8 °C võrra (1,4 °F). See ei pruugi näida kuigi suure tõusuna, kuid  on viinud meie planeedi haprad loodussüsteemid tasakaalust välja ning endaga kaasa toonud rekordilised kuumalained, põuad ning metsatulekahjud ka kõige uskumatutes paikades nagu näiteks Lapimaal[2]. Maailmameres kõige mitmekesisema elukooslusega korallrahud on kadumas ning seda juba enne eelmise suve rekordilist kuumalainet Austraalias. [3,4] Poolustel sulavad Saaremaa-suurused jääpangad.

    Mitmed uuringud on jõudnud samale järeldusele - kui me tahame vähendada kliimakatastroofi mõju, siis peab globaalse temperatuuri tõus piirduma 1,5 kraadiga (°C). Meil on tegudeks aega veel vaid 11 aastat. Kui me soojenemise piiramisega toime ei tule, muutub maailm tundmatuseni. Välja sureb lugematul arvul looma- ja taimeliike, viljaikaldused ja veepuudus muutuvad igapäevasteks nähtusteks ning tõusev merevesi matab enda alla meie rannikud. [5,6]

    Nõudmised
    1. Kliimakriisiga tegelemine ja keskkonnahoid peab olema Eesti poliitikas prioriteet. See peab kajastuma ka kõigi erakondade programmides ning lahenduste osas tuleb jõuda ühiskondlikule kokkuleppele.
    2. Võimukandjad nii Eestis, mujal Euroopas kui ka maailmas laiemalt, peavad astuma konkreetseid samme, et globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 kraadi murdepunkti ning noortele oleks kindlustatud turvaline tulevik.
    3. Valitsus peab esitama plaani, mida selle eesmärgi saavutamiseks teha kavatsetakse, ja mida nad oleksid kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergia tootmisel ning minna üle taastuvenergiale nii kiiresti kui võimalik.
    Täpsemate nõudmistega tutvu siin
     

     

    LOE VEEL