• Looduskaitsekuu avamine (21)
    16. mai 2019
    Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

    2019. a looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" jagab soovitusi, kuidas hoida loodust.

    Eesti loodus on meie kõigi hoida. Elurikka keskkonna säilimine sõltub meie endi tegudest ja valikutest.

    Igaühe loodushoid on iga vabatahtlik ja teadlik tegu, mis aitab kaasa liikide ja nende elupaikade säilimisele. Targad valikud igaühe koduaias, -külas või -linnas on olulised, et hoida meie elurikkust.

    Elurikkuse hoidmiseks:

    • Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida.
    • Niida harvem muru! Vähem kasutatavates aia osades eelista suvist heinategu.
    • Kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele.
    • Korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid võõrliikide asemel oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on väike tükike loodust.
    • Paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle.
    • Elurikkust soosib niitmata aianurk, mahalangenud ja kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi.
    • Hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana.
    • Põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku.
    • Kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett.
    • Ära sõdi umbrohuga seal, kus ta sind ei sega –  naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele tähtsatele putukatele väga olulised.

     

    Looduskaitsekuu avamisel jagati ka looduskaitsemärke

     

    Looduskaitsemärkidega tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedast looduskaitsemärk kujutab tammelehe kontuuri.

     

    Looduskaitsemärgid pälvisid
    - Alutaguse looduse- ja kultuuriloo uurija ja kaitsja, Iisaku muuseumi üks eestvedajaid Anne Nurgamaa. Tal on väljapaistev roll Alutaguse Rahvuspargi loomisel ja arendamisel.

    - Palade keskkonnahariduskeskuse ülesehitaja ja arendaja Karin Poola, kes on öelnud, et õpetama peab mõistmise ja ilu kaudu.

    - Väga pühendunud puisniitude hooldaja ning pärandkultuuri hoidja Avo Rosenvald, hooldab ca 10 ha puisniite nii Matsalu lahe põhjakaldal kui ka Alam-Pedjal Palupõhjas. Märkimisväärne on, et Avo on üks väheseid, kes hooldab puisniite käsitsi - vikati, reha ja hanguga. 

    - Kääpa Kooli bioloogia-, keemia- ja inglise keele õpetaja Aiki Jõgeva, kes on ühtlasi Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president. 1996. aastast on ta osalenud GLOBE programmis, mis edendab ja toetab õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute vallas. Eestis on programmiga liitunud 80 kooli. Aiki on ka Scientixi saadik Eestis. Scientix on programm ja portaal loodusteaduste ja tehnoloogia hariduse toetuseks terves Euroopas.

    - Lendorava ja Eesti loomastiku uurija ja kaitsja, looduskaitseekspert Uudo Timm, kes on oma teadustöös põhjalikult käsitlenud lendorava ökoloogiat, levikut ja süstemaatikat.

    - Eesti taimestiku ühe omapärasema liigirühma – orhideede ehk käpaliste – tutvustaja ja kaitsele kaasa aitaja Ester Valdvee. Tema eestvõttel on alates 2010. aastast valinud aasta orhidee, keda on ajakirjanduse vahendusel laiemalt tutvustatud ja tema leiuinfot kogutud. Samuti on ta aktiivselt osalenud Eesti haudelindude levikuatlase koostamisel ning fenoloogiliste andmete kogumisel, samuti linnustiku seiramisel.


ÜLES