Maateadustel peaks põhihariduses olema suurem osa, et tulla toime muutuva keskkonna väljakutsetega nagu kliimasoojenemine või energiakriis, leiavad Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo ja Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli.  

30. märtsil toimub Tallinna Tehnikaülikoolis kuuendat korda riiklik maateaduste olümpiaad, kus selguvad Eesti  tugevaimad loodus- ja reaalainete gümnasistid, kellest pannakse hiljem kokku meie riiki esindav võistkond rahvusvahelisele maateaduste olümpiaadile.

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi professori, riikliku maateaduste olümpiaadi žürii esimehe Alvar Soesoo sõnul on maailmakaarti vaadates riigid, kus maateadused on täna põhihariduse loomulik osa vähemuses, ning ka Eesti ei ole siin erand.

“Selleks, et sügavuti mõista planeedi Maa ajalugu, arengut ja protsesse ning suuta täna meie piiratud ressurssidega planeedi jätkusuutlikku arengut targalt juhtida, peaks olema vastupidi,” leiab Soesoo.

Tema hinnangul võiks Eesti üldhariduskoolide õppekavades maateadustele hulga suuremat tähelepanu pöörata, sest noored saaks oma teadmisi meie planeedi hüvanguks kohe edukalt rakendada ja seda nii kodu- kui ka välismaal.

Maateaduste osakaalu suurendamist üldhariduskoolides toetab ka Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli. “Väga oluline on aidata noortel luua seoseid ja anda teadmisi, kuidas maapõueressursid on seotud meie igapäevaeluga. Sisaldub ju näiteks mobiiltelefonis ligi 60 erinevat keemilist elementi ja kõige tavalisemas LED-lambis leidub haruldasi muldmetalle,” ütleb ta.

Meie planeedi jätkusuutliku arengu toovad targad otsused

“Kui maakera loodus- ja inimkeskkond areneb samamoodi edasi, ei suuda planeet Maa meile tulevikus tagada loodetud majanduskasvuks vajalikke ressursse. Selleks, et Maa keskkonda kaitsta ja inimmõju madalana hoida, on vaja geoloogilisi süvateadmisi, mis ei teki üleöö. Maakera mõjutavate suurte protsesside tõelise olemuse mõistmiseks on vaja aastatepikkust õpet ja see võiks alguse saada juba üldhariduskoolis,” ütleb Soesoo.

Professori hinnangul on täna vaja langetada palju keskkonda puudutavaid kriitilisi otsuseid, kuid seisame silmitsi tõsiasjaga, kus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tuginetakse otsustes tihtipeale vaid piiratud andmetele. “Maateadustes pole piisavalt pädevaid asjatundjaid, kes suudaks olemasolevates andmetes olulist ebaolulisest eristada või andmestikku lõpuni analüüsida,” rõhutab professor maateaduste ekspertide vajalikkust.

Sirli Sipp Kulli sõnul on Eestis ja ka laiemalt maailmas geoloogias toimumas uus ärkamine. “Järjest süvenev arusaamine, et meil napib erinevaid ressursse, mida ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks on vaja, on loonud olukorra, kus geoloogide poole pöörduvad asjatundliku nõu saamiseks nii poliitikud kui ka eri valdkondade spetsialistid,” sõnab Sipp Kulli.

Geoloogide tööpõld võib varsti ulatuda kosmosesse

“Tulevaste geoloogide tööpõlluks on terve maailm, sest maateadused on väga rahvusvahelised ja juba õpingute ajal tehakse koostööd erinevate riikide ülikoolide ja rahvusvaheliste uurimisasutustega. Kel vähegi huvi, saab hõlpsasti mõne semestri meelepärases välisülikoolis tudeerida,” julgustab professor Soesoo noori geoloogi elukutse kasuks otsustama.

Samal ajal rõhutab ta, et keskkonnateadlikke asjatundjaid vajavad hädasti ka meie oma koduvallad ja linnad. “Igas paigas on vaja keskkonnateadlikke spetsialiste, kellel on arusaam kohalikest maavaradest, maastiku kasutusest ja põhjaveest. Ainult nii saame teha otseselt oma elukeskkonda mõjutavaid otsuseid targalt,” rõhutab professor lisades, et Eestis toimuva geoloogide põlvkonnavahetuse tõttu on noored spetsialistid siin tööturule väga oodatud.

Geoloogiateenistuse direktori sõnul on Euroopas lähikümnenditel tähtsaim küsimus, kuidas tagada Euroopa varustatus erinevate kriitiliste toormetega ning geoloogial on selles väga oluline roll. “Ka Eestil on siin oma panus anda, sest nii fosforiit kui ka erinevad metallid, mida meie maapõues leidub, kuuluvad Euroopa kriitiliste toormete hulka,” selgitab Sipp Kulli.

“Kliimakriisis ja selle leevendamisel on palju tööd hüdro- ja keskkonnageoloogidel, kaugemale vaadates räägitakse aga järjest tõsisemalt Kuu avastamisest ja uurimisest just võimalike kriitiliste maapõueressursside kaevandamise eesmärgil ja see areng avab loomulikult geoloogidele hoopis uued horisondid,” toob Sipp Kulli näite tulevasi geolooge eesootavatest põnevatest väljakutsetest.  

“Isegi metallide kaevandamine asteroidide peal ei pruugi enam olla sugugi tulevikumuusika, sest maakera pitsitavas ressursipuuduses võib kosmosesse liikumine olla parem variant kui ookeanide alla, kus on ka palju metalle,” lisab Soesoo.
 
Loodusteadustest huvitatud noortel soovitavad geoloogiaeksperdid peatselt toimuvast maateaduste olümpiaadist osa võtta, sest riigi parimatest pannakse hiljem kokku Eesti võistkond rahvusvahelisele maateaduste olümpiaadile.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta