Haigrukoloonias on kahejalgsed külalised. Need on kolm meest, kes üles haigrupesade juurde ronivad, et poegadele rõngaid jalga panna. Üks koloonia on esmapilgul vaid haigrute endi päralt.

Seal ei kosta muid hääli peale linnukisa. Tundub, et seal rohkemat kedagi ei olegi. Nendest kolmest mehest üks olin mina, kes tuli vahetevahel hiljemgi haigruid jälle salamisi vaatama ja leidis üllatusigi eest.

Ühes vanas haigrupesas leidsin keskmist kasvu öökulli-kõrvukrätsu kolm poega. See oli vaid keskmist kasvu üllatus. Ühes teises kuuses oli varesepesa ja sealgi lapsed kodus.

Ka hiireviu pesa keset haigrute metsatukka oli juba suuremat kasvu üllatus. Haigur on suur ja tolerantne lind, kes ka teistest naabritest lugu peab. Selles veensid mind siis mitmed üllatused ühes haigrute pesitsuskoloonias.

Üksik tagasituleja tuligi neid erinevat kasvu üllatusi taga otsima. Ja leitud haigrute naabrid nende endi koloonias olid neid üksildasi uurimisretki väärt.

Vandu, 1986.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!