27. aprillil tutvustas Eesti Energia energeetikakontserni kuuluv Enefit Green Hiiumaa vallavalitsusele ja volikogule niinimetatud Hiiu tuulepargi arendustegevust. 
 

Enefit Greeni esindaja Karmo Kõrvek nentis kohtumisel, et Riigikohus on Hiiu mereala planeeringu tuulepargialade osas küll tühistanud, kuid kinnitas, et Enefit Green liigub oma tegevusega edasi.
Ettevõte ootab, et rahandusministeerium algataks Hiiu merealale uue planeeringu. Plaanis on tuulepargi ehitusluba saada 2028. aastaks.

Hiiu Tuul MTÜ on arvamusel, et vastavalt Riigikohtu otsusele ei ole tuuleparke Hiiu merealale võimalik rajada. Sellises olukorras ei ole arendustegevusega jätkamine õigusriigile kohane.
Riigikohtu otsuse saanud maakonnaplaneering käsitles 3-6 MW võimsaid tuugeneid.

Kohtumisel selgitati, et Enefit Green teeb oma ettevalmistavaid tegevusi vee erikasutusloa menetluse raames ja siin õiguslikku vastuolu ei ole. Merealaplaneering ja vee erikasutusloa menetlus on kaks eraldi õiguslikku protsessi, mis võivad toimuda paralleelselt. Alles ehitusluba on see punkt, kus need kaks protsessi kokku saavad, sest ehitusloa andmine eeldab, et ala on tuuleenergeetika arendamise jaoks kinnitatud. 

Septembris 2019 tutvustas Enefit Green keskkonnaministeeriumile ja ametiasutustele võimalike 7 ja 12 MW võimsusega tuulikute jaoks teostatud uuringuid; praegu on plaanis 15 ja 20 MW tuulikute keskkonnamõju
hindamise ettevalmistamine. Nende tuulikute kõrgus on umbes 250 meetrit.

Hoolimata tuulegeneraatorite võimsuse mitmekordistumisest toimub keskkonnamõju hindamine ikka 2010. a. heaks kiidetud programmi alusel. Seda hoolimata seaduste ja rahvusvaheliste lepete täienemisest.

Näiteks Euroopa maastikukonventsioon jõustus Eesti kohta 2018.a.

„Järjest selgemaks saab, et Hiiumaa rannikumerre, mis on rahvusvahelise tähtsusega lindude rände pudelikael, tahetakse püstitada avamere tuuleparki. Teised riigid hoiavad sellised tuulepargid oma rannikust kümnete ja kümnete kilomeetrite kaugusel. Eesti Vabariik võttis 2008. a. vastu Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seaduse. Me peame kogu maailma jaoks hoidma ja kaitsma neid globaalselt ohustatud liike,” ütleb Inge Talts, Hiiu Tuule juhatuse liige.

Kohtumisel rõhutati, et pargi rajamiseks sõlmitud koostööleping kehtib, kuid on mõistlik läbi arutada, mis on lepingus jätkuvalt aktuaalsed punktid ja mida tasub muuta. Kuna arenduse protsess pole kaugeltki läinud ootuspäraselt ja praegu ei prognoosita tootmise algust enne 2030, siis ei ole ka nende kokkulepete uuendamisega olnud kiire.

Jutuks oli ka tuuleenergeetika õppekava avamise võimalus Hiiumaa ametikoolis.  

Meretuulepark kindlasti vajab hooldusbaasi ja inimesi, kes on õppinud meretuulepargi tingimustes töötama. Tegemist on tasuva tööga, mis eeldab mehhaanikateadmisi ja valmisolekut töötada välitingimustes.  Väljaõppel on võimalikud kaks suunda. Üks on see, et tuulikutootja ise koolitab vastavalt oma tuulikutüübile välja hooldajad. Teine suund, millega oleme töötanud, on see, et arendajad koos tuuleenergia assotsiatsiooniga otsivad võimalust avada tuuleenergeetika õppekava mõnes Eesti kutsekoolis. Praegu käivad aktiivsemad läbirääkimised kolme - nelja kooliga, kes varasemas faasis ilmutasid valmisolekut see õppesuund tulevikus välja arendada. Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel Hiiumaa ametikool tuuleenergeetika õppesuuna osas perspektiivi ei näinud.   

„Hiiu mereala loodus on unikaalne terves maailmas. Seda ei tohi rikkuda majandusliku kasu lootuses. Samas on arendaja hakanud oma varasematest lubadustest ka taganema. Hiiumaad ja tema mereala tuleb hoida igal juhul,” tuletas meelde Hiiumaa vallavolikogu ja Hiiu Tuule liige Ants Vahtras peale koosoleku lõppu.

Sarnased artiklid