Tarbimiskorv kallines novembris aastaga 9 protsendi võrra. Hinnatõus hoogustus energia ja toidu kallinemise tõttu. Hindu tõstavad nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Ühelt poolt on tootjatel kasvanud kulud: energia, tooraine, palgad. Teiselt poolt on kaupade ja teenuste järele praegu väga suur nõudlus, mis omakorda võimaldab hindu tõsta.

Hinnatõusu kiirenemine oli novembris ootuspärane. Detsembris kiireneb hinnatõus ilmselt veelgi. Hinnatõus peaks rahunema järgmise aasta kevadel, kui nõudlus energia järele kütteperioodi lõppedes väheneb.

Hindu kergitab energia kallinemine

Ligi pool 9-protsendilisest hinnatõusust tuli energia kallinemisest. Elektri hind tõusis aastaga umbes poole võrra. Elektri börsihind oli novembris koguni kolm korda kõrgem kui aasta varem. Tootmisvõimsuste hooldused ja külm ilm viisid elektri börsihinna detsembri algul uutesse kõrgustesse. Lisaks tõusid gaasi ja muude kütuste hinnad. Swedbanki hinnangul püsivad energiahinnad kõrged kevadeni, kuna nõudlus energia järele on tugev, samal ajal kui selle pakkumine on piiratud.

Tootmiskulude kallinemine kergitas toiduainete hindu. Toidu hinnad on jõudnud maailmaturul kõrgeima tasemeni viimase kümne aasta jooksul. Selle taga on tugev nõudlus ja varude vähenemine.

Hinnatõus on sissetulekute kasvust kiirem

Kiire hinnatõus vähendab inimeste reaalselt ostujõudu. Swedbanki klientide netopalk on viimastel kuudel kasvanud hindadest vähem, 5-6 protsendi võrra aastatagusega võrreldes. Keskmine pension tõusis kolmandas kvartalis 6 protsendi võrra. Perede hinnang oma majanduslikule olukorrale on viimastel kuudel halvenenud. Samas tarbimine kasvab endiselt jõudsalt. Kolme suurema panga riigisiseste maksete käive oli oktoobris 40 protsendi ja novembris umbes veerandi võrra suurem kui aasta varem.

Hinnatõus on erinevatel sissetulekute tasemetel suhteliselt ühtlane. Vaesemaid peresid mõjutab kõige rohkem elektri ja kütte hinnatõus, samas jõukaid majapidamisi mootorikütuse kallinemine. Kiire hinnatõus mõjutab rängemalt just väiksema sissetulekuga peresid. Palgaskaala alumises otsas on sissetulekud tänavu kasvanud oluliselt aeglasemalt kui skaala ülemises otsas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta