Kurb kurepesa asus kahe maa, Setumaa ja Võrumaa piiril ja kahe küla rajal. Tema lähedal voolas Setumaa piiriks olev Lutsu jõekene oma sängis, see oli ka kahe küla piiriks.

See tühjalt seisev kurepesa asus liiniposti otsas ja oli juba mitmendat aastat tühi ehk ilma peremehe ja perenaiseta, kurelastest rääkimata. Ta asus samas ka kahe inimkodu vahel ja mõlemite elanikega sai pesast ka juttu tehtud.

„Miks see pesa tühi on?,“ seda tahtsid mõlemat perede inimesed minu käest teada. See omapärase küsimus sai minult omapärase vastuse.

Eestis on toonekurgede arvukus tõusnud. Kui mõni pesa jääb kahe teise kurepesa vahele, siis ajavad mõlemate pesade elanikud need vahepeal pesitsevad üleliigsed minema ja nende pesa jääb tühjaks. Nii juhtus ka Kauksi ja Hirmu küla piiril.

Hea mees, kes räägibki. Tegin selle tõdemuse ma mõlemale pererahvale selgeks ja jätsin nad uuele külaasukale pikalt järele vaatama. Nüüd said nad vast pisut targemaks ja pesa posti otsas ei olnudki enam nii kurb kui enne mind.

Sügis, 1997. Kauksi.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!