Kui maikuus tõdes Statistikaamet, et sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata, siis viimaste andmete põhjal saame öelda, et nüüdseks on muutuseid juba näha. Väliskaubanduse andmeid tutvustab analüütik Jane Leppmets.

Mais avaldatud blogipostitus rääkis sellest, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju veel väga ei paista. Kui jaanuarikuus toodi Venemaalt kaupu 222 miljoni euro väärtuses, siis augustis veidi üle poole vähem ehk 101 miljoni eest. Oluline on meeles pidada, et arvestus käib jooksevhindades, mida mõjutab hinnatõus.

Üldpilti vaadates on kaubavahetus Venemaaga pikemas perioodis sarnanenud Ameerika mägedega. Viimane suur impordi kasv sai alguse 2021. aasta veebruaris, kuid lõppes tänavu augustis. Eksport vähenes viimati suurel määral 2014. aasta lõpus, kui rakendusid esimesed sanktsioonid ning piima-, kala- ja lihasektor lõpetasid kaupade ekspordi. Sellest perioodist alates pole ekspordis Venemaale enam olulisi kasve toimunud. Oluline on ka mainida, et Venemaale viiakse Eestist enamasti teiste riikide tooteid ehk toimub reeksport. Eesti päritolu toodete osatähtsus Venemaale eksporditud kaupadest ei ole kunagi eriti suur olnud, jäädes 24% ja 35% vahele, kuid käesoleva aasta augustis oli see vaid 23%.

Augustis oli Venemaa Eesti jaoks 7. kohal nii ekspordi- kui impordipartnerite seas. Aasta varem ehk 2021. aasta augustis oli Venemaa näiteks impordipartnerite nimekirjas Soome järel koguni teisel kohal.

Kui eksport on püsinud stabiilne, siis import väheneb jõudsalt

Ekspordiartiklite seas ei ole peale praeguse aasta märtsikuud sisuliselt enam elusloomi ega loomseid tooteid. Peamiselt viisime augustis Venemaale erinevaid masinaid ja seadmeid (tsentrifuugid, trükimasinad, põlluharimises, aiapidamises jm kasutatavad masinad) ning rauast ja terasest tooteid (metallkonstruktsioonid, mahutid ja toruliitmikud). Eelmainitud kaubagrupid ehk raud- ja terastooted ning masinad ja seadmed on olnud ekspordiartiklite seas ka suurimad kasvajad, kui võrrelda augusti seisu aasta alguse andmetega.

Importisime augustis Venemaalt peamiselt mineraalseid kütuseid, mis moodustasid üle 80% kogu Venemaalt sissetoodud kauba väärtusest. Mineraalsetest kütustest imporditi näiteks erinevad õlisid ja kütteõlisid. Samas on eelmiste kuudega võrreldes nende toodete import kõvasti vähenenud ega ole sel aastal veel nii madalal tasemel olnud.

Import ei ole olulisel määral kasvanud üheski kaubagrupis, vaid pigem just vähenenud. Vähenes nii eelmainitud mineraalsete kütuste kui ka erinevate väetiste, puidu ja puittoodete ning raua ja terase ning nendest valmistatud toodete import Venemaalt.

Sanktsioonid muudavad pilti

Peale teatud kaubagruppidele kehtestatud impordikeelde saame öelda, et Venemaalt imporditakse näiteks väetisi varasemast oluliselt vähem. Kui 2022 jaanuaris toodi Venemaalt väetiseid 30 miljoni euro eest, siis augustis üksnes 12 000 euro eest.

Puitu ja puittooteid imporditi sellel aastal Venemaalt enim juunikuus (ca 43 miljoni euro väärtuses). Juuli keskpaigas kehtestatud impordikeelu tõttu olid juuli tulemused ligi poole väiksemad kui juunis. Augustis Venemaalt puitu ega puittooteid Eestisse ei toodud.

Rauda ja terast ning nendest valmistatud tooteid toodi Venemaalt Eestisse enim jaanuarikuus (vastavalt 17,4 miljonit ja 7,6 miljonit eurot). Sanktsioonide kehtestamise järel vähenes augustiks raua ja terase ning nendest valmistatud toodete import selle aasta madalamaile tasemele (vastavalt 0,4 miljonit ja 0,2 miljonit eurot).

Mineraalsete kütuste ehk õlide, kütteõlide, kütuste ja muu taolise impordikeelud kehtivad osaliselt juba praegu (näiteks KN2707), kuid mõned keelud hakkavad kehtima järgnevate kuude jooksul. Nende kaupade impordinumbrid on juba vähenemas nii väärtuseliselt kui koguseliselt.

Venemaa osatähtsus väheneb ka Eesti teenuste väliskaubanduses

Enim eksporditi teises kvartalis Venemaale transporditeenuseid ja reisiteenuseid. Ekspordipartneritest oli Venemaa Eesti jaoks teises kvartalis 10. kohal, esimeses kaheksandal. Esimese ja teise kvartali võrdluses paistab selgelt välja, et teenuste eksport väheneb jõudsalt. Kui näiteks transporditeenuseid müüdi Vene residentidele 2022 esimeses kvartalis 71 miljoni euro eest, siis teises kvartalis vaid 43 miljoni eest.

Venemaalt importisime teises kvartalis enim transporditeenuseid ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Kui esimeses kvartalis oli Venemaa Eesti 8. impordipartner, siis teises kvartalis leiab Venemaa alles 18. kohalt. Sarnaselt ekspordile vähenes ka teenuste import ning seda peaaegu iga teenuse liigi lõikes. Taas vähenes enim transporditeenuste ost Vene residentidelt. Kui esimeses kvartalis ostsime neilt transporditeenuseid 48 miljoni euro eest, siis teises kvartalis vaid 16 miljoni eest.

Aasta algusega võrreldes on märgata, et vähenema on hakanud teenuste eksport ja import Venemaaga. Lisaks on oluliselt langenud ka kaupade import, eriti just augustikuus. Vähenes nii väetiste, puidu, raua ja terase kui õlide ja kütteõlide sissevedu Eestisse. Kuna viimased moodustavad ligi 80% Venemaalt imporditava kauba väärtusest, siis on oluline sel teemal silm peale hoida ka järgmiste kuude jooksul, mil hakkavad kehtima uued sanktsioonid ja just nende kaubagruppide import oluliselt vähenema peaks.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Lugu on pärit Statistikaameti blogist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta