Pardisöötja jõudis jõekääru igal talvisel õhtul ja samal ajal. Kord jõudis ta sinna koos püüniskorviga, lisaks veel varjekastiga.

Üks kandam pandi partide ootele ja teise sisse puges pardipüüdja ise. Pardid tulidki nagu kokkulepitud ajal.

Pardipüüdja sikutas nöörist. Püüniskorv langes ning üks värvikirju sinikael-pardi isalind oligi tal käes. See lind sai linnurõnga jalga. Pardipüüdjal ei tulnud mõttessegi, et sellest linnust veel midagi kuuleb. Ometi tuli hilissügisel tähtis teade, et see tema ainuke rõngastatud part jäi Itaalias auto alla.

Õnnelik ja õnnetu oli nüüd oma elu ainsa pardi rõngastaja mõlemat korraga. Õnnelik, et ühe pardi rõngastad ja sellestki tuleb tähtis teade tagasi. Ja õnnetu, sest ainuke kinnipüütud part ka õnnetult kaugel välismaal oma otsa autorataste all leiab.

Neeruti, 1985.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Jaga: