1. jaanuaril 2019 jõustus eelmise aasta maikuus vastu võetud maaparandusseadus, mis reguleerib maaparandussüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist ning olemasolevate süsteemide hoidu ja toimimist.

  • Maamajandus
  • 11. jaanuar 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti geograafilist asendit arvestades maaparandus möödapääsmatu: „Ilma toimivate maaparandussüsteemideta oleks pool maatulundusmaast liigniiske ning selle sihtotstarbeline kasutamine seetõttu oluliselt raskendatud.“

Seadus kohustab maaomanikke maaparandussüsteeme korras hoidma, sest ühel süsteemi osal hoiu tegemata jätmine põhjustab paratamatult probleeme teistel süsteemi osadel ehk mõjutab teiste kinnisasjade omanikke. Maaparandussüsteemide toimimise ja hoiu tegemise tagamiseks kehtestati maaparandussüsteemide eesvooludele kaitsevöönd.

Seadusega muudeti maaparandusühistute juriidilist vormi, mille kohaselt on edaspidi maaparandusühistud analoogselt korteriühistutega eriliigilised juriidilised isikud. Senised mittetulundusühinguna tegutsenud maaparandusühistud peavad end 2019. aasta jooksul ümber kujundama. Seaduse rakendussätetes  kavandati paindlik õigusraamistik varem ehitatud maaparandussüsteemidele kasutusloa andmiseks ja maaparandussüsteemide registris registreerimiseks.

Uues seaduses on suurendatud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate heaks töötavate spetsialistide vastutust. Nad teevad asjakohase erialase töö kas ise või peavad selle üle kontrollima, samuti peavad nad kinnitama oma õiguslikku seotust ettevõtjaga. Vastutavatele spetsialistidele on kehtestatud kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel.

Maaparandusseadus ja selle rakendusaktid Riigi Teatajas

Jaga: