Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski allkirjastas joogivee kvaliteedi ja kontrolli määruse muudatused, mis annavad edaspidi võimaluse kontrollida joogivee kvaliteeti riskipõhiselt ning vee kvaliteediprobleeme paremini ennetada. Muudatus puudutab enam kui 1300 Eestis tegutsevat ettevõtet.

  • Veemajandus
  • 23. september 2017
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

„Riskipõhine kvaliteedikontroll võimaldab joogiveega seotud ohtusid edaspidi paremini ennetada ja vajadusel neile efektiivsemalt reageerida. See aitab paremini kaitsta inimeste tervist, kuid peaks oluliselt lihtsustama veekvaliteedi kontrolli joogiveega tegelevate ettevõtete, sealhulgas majutusettevõtete ja turismitalude jaoks,“ ütles tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Kui turismitalu pidaja otsustab koostada riskihinnangu, siis on see ühekordne kulu, mis võimaldab tal järgnevatel aastatel kontrolli kulusid oluliselt kokku hoida.“

Kui senini pidid vee-ettevõtted, majutusettevõtted ja turismitalud kontrollima regulaarselt kõiki nõutud veekvaliteedi näitajaid, siis muudatusega tekib võimalus koostada joogivee ohutuse tagamiseks riskihinnang, mis võimaldab edaspidi määrata joogivees vaid konkreetseid riskihinnangus esile tõstetud näitajaid.

Riskihinnangu koostamine on vee-ettevõtjatele vabatahtlik. Kui ettevõte riskihinnangut ei koosta, siis tuleb jätkuvalt määrata joogivees kõik nõutud näitajad nagu ka kehtiva korra kohaselt. 

Riskihinnang käsitleb võimalikke ohtusid joogiveele kogu ahela ulatuses vee võtust kraanini ning võtab arvesse ka joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude vee kvaliteeti. Et ettevõtteid riskihinnanguga abistada, on terviseamet alustanud Eesti põhjaveekogumite ülevaate koostamisega. Töö valmib plaanide kohaselt aasta lõpuks.

Muudatused joogivee määruses on seotud Euroopa Komisjoni joogivee direktiivi kontrolli- ja analüüsimeetodeid puudutavate muudatuste ülevõtmisega. Määruse ettevalmistamisel on kaasatud Eesti Vee-ettevõtete Liitu.

Määrus jõustub 27. oktoobril 2017. aastal.

Jaga: