Siseministri tagasiastumisest ei piisa säilitamaks Eesti Vabariigi häid suhteid meie riigi ja inimeste julgeoleku tagamiseks vajalike liitlastega.

  • Arvamused
  • 9. november 2020
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Kõnealuse sammu tinginud raadiosaates oli teadaolevalt faktidel mittepõhineva laimu esitajaid mitu. Eesti liitlassuhetele võimaliku kahju tekitajaid oli kõnealuses raadiosaates rohkem kui üks inimene, kuid tagasiastumisest on teatanud neist vaid üks. Kahjuks ei toeta ka senine kogemus mitte kuidagi koalitsioonipartnerite avalikkuses väljendatud lootust, et edaspidi hoidutakse Eesti Vabariigi ministrile kohatust pealiskaudsest ja ebaviisakast arvustamisest.

Mõistan, et “süvariik” võib olla universaalne müütiline koletis, mille süüks panna kõike, mis endale parasjagu ei meeldi. On ju inimlikult lihtne süüdistada enda puudustes alati teisi, kuid mõista tasub ka seda, et just see “süvariigiks” sildistatav ametkond võib olla suudab ehk senised lapsused veel pisutki ära siluda nii, et Eestile jääks natukenegi alles aastate jooksul kätte võideldud usaldusväärsust USA liitlase ja sõbrana. Kahju on samas kahtlemata juba tehtud.

Seega on siseministri avaldus tagasiastumisest tänase päeva esimene mõistlik avalik teade. Samas võib selle valguses paljudel tekkida võltsturvatunne, et nüüd justkui ongi kõik taas korras. Ei ole!  On ilmselge, et tänased koalitsioonipartnerid ei austa üksteist piisavalt, et mistahes koostöö üldse võimalik oleks. Nii suurte maailmavaateliste erinevuste puhul tundub ainuõige riigimehelik valik olevat laiali minna. Eesti Vabariigis on olemas demokraatlikud protseduurid, kuidas vajadusel kasvõi erakorraliste valimiste kaudu jõuda uue toimiva valitsuskoalitsioonini.