Minu pikim päevamatk viis mind Pühajõe kaldalt õhtuks Kunda bussijaama. Mõtterännak oli mul üksinda planeeritud. Peagi selgus, et ma üksinda polegi.

Pankranniku esine metsaviirg on rändlindude mekaks kui loodud. See mul silmad särama panigi ja isegi kõrvad kikki. Peagi selgus, et rändavad väikelinnud ja mina pole ainsad rändajad. Saagiahne lõopistrik ja veel üks raudkulliemand kinnitasid, et nad olemas on ja rändlindude hordide sabas ringi liiguvad.

Targemaks saanuna olingi pikal teel. See oligi üks põhjus, miks mu samm ei väsinud enne finišit ja nii päevarekord sündis. Saagiahne lugude mees olen ma ka. Ja lisaks matkaloole sündis see lugu kui röövlinnud rändeteel saaklindude järgi oma kompassi seavad.

Pankrannikul, aprill, 1992.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!