Eelmisel nädalavahetusel sadas üle Eesti nii jäävihma kui ka jäätuvat vihma, mis muutis kõikvõimalikud pinnad lauslibedaks ning põhjustas ebameeldivusi nii meie lennuliikluses, maanteedel, aga ka näiteks sõidukiomanikele, kes oma masina jonnaka jäitekihi alt puhtaks pidid kaapima.

Siit-sealt oli aga kuulda küsimusi, mis nähtusega täpsemalt tegemist oli ning kuidas selline asi peale krõbedat külmaperioodi tekkida sai?

Jäätuva vihma puhul on sageli tegemist soojemast õhukihist tulnud veepiiskadega, mis ei kipu külmuma, vaid jõuavad maani vedelas olekus. Maapinnale jõudes külmuvad piisad momentaanselt ning moodustavad puudele, põõsastele, traatidele ning autodele klaasja jääkihi ehk jäite. Sõiduteele tekkivat jääkihti kutsutakse aga kiilasjääks.

Jäävihm tekib siis, kui soojemast õhukihist laskuvad vihmapiisad satuvad maapinna lähedal tunduvalt külmemasse õhukihti. Külmem kiht jahutab piisku tublisti ning need langevad maapinnale mitmesugusel kujul. Näiteks pisikeste jääst “pommikestena”, mis tekitavad maapinnale jõudes iseloomulikku sahinat ja mõistagi libedust. Nõrgal külmumisel võib piiskade keskele jääda külmumata vett. Maapinnale kukkudes läheb terake katki ning järele jääb kaks poolikut koorikut.

Kellel huvi, see võib lugeda lisaks Ilmateenistuse kodulehelt Ain Kallise artiklit „Kuidas ilmataat teeb liuväljasid“