Neljapäeval, 18. veebruaril kiitis Vabariigi Valitsus heaks jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis käsitlevad peamiselt kaevandustööstuse jäätmete käitlemist.

Eelnõu kohaselt viiakse jäätmeseadusesse ja maapõueseadusesse kaevandamisjäätmeid käsitlev regulatsioon. Täpsustuvad ka tootja vastutusega seotud sätted ja korraldatud olmejäätmeveo regulatsioon. Eelnõuga tuuakse esile ka konkreetsemad karistused olulisemate jäätmehooldusalaste kohustuste täitmata jätmise eest. Samuti täpsustub eelnõus see osa, mis käsitleb pädevate järelevalveasutuste määramist.

Eelnõu kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatud olmejäätmeveo teenuse osutaja leidmisel lähtutakse riigihangete seaduses teenuse kontsessiooni sätetest.

„Kehtiva jäätmeseaduse kohaselt korraldab kohalik omavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste kohalike omavalitsustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel,“ ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk. „Samas on tõsiseks probleemiks kohalike omavalitsuse korraldatud jäätmeveo konkursside laiaulatuslik kohtulik vaidlustamine, kus menetlus on tihtipeale väga aeganõudev ja nii viibib ka korraldatud jäätmeveo rakendamine,“ märkis ta. „Seega reguleerib uue korra alusel seda riigihangete seadus, mis näeb ette vaidlustusi lahendava haldusorgani ehk vaidlustuskomisjoni ning oluliselt lühemad menetlustähtajad.“

Lisaks on seaduses täpsustatud jäätmeveo teenustasu nõuet, sest ei ole olnud üheselt mõistetav, et teenust osutatakse juba siis, kui vedaja on jäätmevaldaja juurde sõitnud, mitte ainult siis, kui jäätmevaldaja käest on jäätmeid saadud.

Järelevalvealane statistika näitab, et kehtivad trahvimäärad ei muuda vajalikul määral ettevõtjate käitumist seaduse nõudeid arvestavamaks tegevusvaldkondades, kus keskkonnanõuete täitmata jätmisest saadav tulu või rahaline sääst võib olla suur. Seetõttu on trahvide kehtestamisel oluline arvesse võtta muuhulgas majanduslikku tulu. „Praegu on seaduses keskkonnaalaste rikkumiste eest ettenähtud karistusmäärad niivõrd madalad - maksimaalne karistusmäär 50 000 krooni - et see ei motiveeri ettevõtet pingutusi tegema seadusenõuete järgimiseks,“ märkis Kuusk.

Mitmed sätted on suunatud sellele, et vältida kaevandamistegevusest tekkivatest jäätmetest põhjustatud kahjustusi. Seaduse jõustumise korral suureneb riigi võimalus kontrollida kaevandamisjäätmete käitlemist ja seega hoida ära või maksimaalselt vähendada sellest tulenevat kahjulikku keskkonnamõju.

Seadus avaldab mõju eelkõige ettevõtlusele, muutes teatud määral keerukamaks ja kulukamaks tegevused, mis on seotud kaevandamisjäätmete tekitamisega.

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud säte, mis paneb kõigile kohustuse omavalitsustele asutada jäätmevaldaja register. Vastava sätte jõustumine on kavandatud alates 31.12.2010. a.