Keskkonnaamet tuletab lõheliste kudeaja eel meelde, et paisude juures asuvad kalapääsud peavad olema veega täidetud ning vabad risuummistustest, et tagada siirdekalade vaba ligipääs kudealadele.
- Veemajandus
- 23. oktoober 2018
- Foto: Kalapääs Põltsamaal. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Oktoober ja november on kuud, mil lõhe ja meriforell rändavad merest jōgedesse oma traditsioonilistele kudealadele kudema. Selleks, et kalad koelmutele jõuaks, peavad veekogud olema neile läbitavad ja vabad takistustest. Seetõttu ongi Eesti jõgedel 90 paisu juurde rajatud kalapääs ning 17 paisu või paisu varet on likvideeritud.
„Kalapääsud on rajatud selleks, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada, ent pääsude toimimise eelduseks on korras ja hooldatud rajatis. Eeskätt tähendab see jõeveega kaasa kantud okste ja risu regulaarset eemaldamist kalapääsust, kuna risuummistus ei lase kaladel vabalt liikuda ja võib tekitada täiendava takistuse või paisutuse. Kalapääsus ei ole lubatud vooluhulga, veerežiimi ega veetaseme muutmine, sest ka see seab ohtu kalade rände,“ selgitas Elina Leiner, Keskkonnaameti vee peaspetsialist.
Kõrged paisud või hooldamata kalapääsud on sageli põhjuseks, miks siirdekalade arvukus väheneb paisudest ülesvoolu ning mitmetes veekogudes on forelli looduslikud populatsioonid hävimisohus või juba hävinud. Enam kui pooled rajatud kalapääsudest on looduslikku tüüpi, olles nii liikumisteeks paisust ülesvoolu kui ka oluliseks vee-elustiku elu- ja kudepaigaks. Seetõttu on oluline ka jälgida, et kalapääsus oleks piisavalt vett.
Kui kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada Keskkonnainspektsiooni keskkonnainfo numbrile 1313.
Enim on Eestis kalapääsusid Lääne-Virumaa (22) ja Põlvamaa (20) paisude juures. Ka tänavu on Eestisse lisandunud uusi kalapääse – siirdekaladele on neist olulisimad Vihtra ja Jändja kalapääsud ja peatselt lisanduv Sindi.
Samuti tuletame meelde, et lõhe ja meriforelli kudeajal ei tohi neid püüda siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini. Erandina on kalastuskaardi alusel lubatud neid kalu püüda Narva, Jägala, Selja, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões. Ajavahemikus 15. oktoobrist kuni 15. novembrini tohib püüda vaid Jägala ja Narva jões. Jõeforelli püügikeeld kehtib kudeaja tõttu 15. septembrist 31. jaanuarini. Keelust kinnipidamine on vajalik, et tagada siirdekalade looduslik arvukus ja püügivõimalused ka tulevikus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta