Seoses Maardu järve asustatud kaladega, tuletame meelde, et kalade asustamiseks veekogusse on vaja Keskkonnaameti luba. Karpkalu, nagu ka teisi võõrliike, Eesti veekogudesse asustada ei tohi, sest need liigid võivad omada ohtu veekogu ökosüsteemile.

  • Veemajandus
  • 29. september 2017
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Maardu linnavalitsuse eesmärk oli Maardu järve puhastada asustatud kaladega, sh võõrliik karpkalaga. Selline tegevus on keelatud, kuna veekogus tuleb säilitada kohalik fauna ning mitte rikkuda seda võõrliigi lisamisega, vaid leida puhastamiseks muid võimalusi. „Pealegi ei täida karpkala temale seatud eesmärki järvepõhja puhastada. Põhjasetteis sonkides aitab karpkala sealt vabastada toitaineid, lämmastikku ja fosforit, intensiivistades sellega veetaimede ja mikrovetikate vohamist veelgi. Kõige selle tulemusena väheneb vee läbipaistvus ning halveneb veekogu seisund,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Maardu linna soov asustada Maardu järve karpkalu jõudis läbi harrastuskalastajate ühenduse Keskkonnaametisse enam kui kuu aega tagasi ning ameti vee-elustiku spetsialistid selgitasid toona, et karpkala kui võõrliigi asustamiseks luba ei anta ning vajadusel tuleks leida mõni alternatiiv. Kuna järvel toimub intensiivne kalastamine, soovitas Keskkonnaamet järve asustada haugi, kes aitab paremini kontrolli all hoida lepiskalade hulka ning seeläbi soodustab järve üldise seisundi paranemist.

„Järve puhastamise metoodika valik tuleks jätta selle valdkonna spetsialistide hoolde. Omapäi toimetades võib tulemus olla vastupidine soovitule ning oodatud kasu asemel võib veekogu seisund veelgi halveneda. Seetõttu ongi kalade asustamiseks veekogusse vajalik taotleda luba, mille menetluse käigus kaalub Keskkonnaamet ka plaanitud asustamise mõju järve ökosüsteemile, et vältida soovimatuid tagajärgi,“ selgitas Aimar Rakko.

Lisaks peab kalade asustamise juures viibima ka loa andja ehk Keskkonnaameti esindaja. Eraomandis, sh mitte avalikuks kasutamiseks oleva veekogu asustamise juures peab viibima ka veekogu omanik või tema esindaja.

Keskkonnaamet on edastanud info juhtunust Keskkonnainspektsiooni. Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Lisainfot loa taotlemise kohta saab vajadusel Keskkonnaameti kodulehelt ja jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialistidelt.

Jaga: