Horizon Tselluloosi ja Paberi AS projektijuht Triin Raspel ütles tänasel konverentsil Ülemiste veetöötlusjaamas, et Kehra paberivabrik peab selle aasta algusest alates maksma kahekordset saastetasu selle eest, et Jägala jões on ohtlike ainete sisaldus liiga suur juba enne paberivabrikusse jõudmist.

Täna Eesti Vee-ettevõtete Liidu kaasabil Ülemiste veetöötlusjaamas toimunud konverentsil peetud ettekandes „Toorvee mõju heitvee kvaliteedile“ ütles Horizon Tselluloosi ja Paberi AS projektijuht Triin Raspel, et Horizon on aastate jooksul teinud suuri, kümnetesse ja kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid. „Võib öelda, et uue tehase rajamine on vana korrastamisest ja kõikidele nõuetele vastavusse viimisest märkimisväärselt odavam,“ ütles Triin Raspel. „Oleme investeerinud eelkõige seetõttu, et nõuded, millele üks vabrik peab vastama, on Euroopas ranged. Kuid oleme ka tähele pannud, et Eesti riik kipub tihtipeale kehtestama karmimaid nõudeid kui Euroopa Liit nõuab või andma lühemaid üleminekuperioode kui Euroopa Liit pakub.“

Nii öeldi Triin Raspeli sõnul Horizonile eelmise aasta novembris, et nad peavad uue aasta algusest hakkama seirama ja deklareerima ohtlike ainete sisaldust heitvees. (Horizon Tselluloosi ja Paberi AS kasutab jõest võetavat vett osana tootmisprotsessist, jahutusveena ning laseb selle vee selle keemilist koostist kuidagi muutmata kujul jõkke tagasi.) „Alates novembrist, kui uudise saime, hakkasime proove võtma – oleme võtnud iga kuu ühe proovi nii sissetulevast toorveest kui ka väljaminevast heitveest ning analüüsinud ohtlike ainete sisaldust neis proovides,“ lausus Triin Raspel. „On selgelt näha, et heitvee näitajad ohtlike ainete sisalduse osas on suures sõltuvuses võetud toorveest – juba pärast paari proovi tegemist oli selge, et ohtlikud ained pärinevad jõest.“

Horizon pöördus abi saamiseks keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti poole. „Keskkonnaamet lubas ka jõevett seirama hakata, ministeerium pidi algatama seaduse muutmise,“ kirjeldas Triin Raspel asjade kulgu. „Märtsi keskpaigas kutsuti meid keskkonnaametisse, kus tõdeti, et jah, jões on tõesti nimetatud ohtlike ainete foon olemas, kuid seadus ei lase seda saastetasu määramisel aluseks võtta.“

„Jõudsime siiski kokkuleppele, et kui me seirame ja analüüsime toor- ja heitvett, võttes proove nii filtreeritud kui ka filtreerimata veest, saame selle loodusliku fooni saastetasude määramisel arvesse võtta,“ rääkis Triin Raspel. „Kuid analüüsimine on kallis, kulutaksime sel viisil kümneid kordi rohkem raha seirele kui tuleks saastetasu maksta.“

Seega tasub Horizon Tselluloosi ja Paberi AS riigile saastetasu ainete eest, mis ei pärine tema tootmisprotsessist. „Peame maksma veesaastetasu kahekordselt ja seda selle eest, mida meie pole teinud – ohtlikud ained sisalduvad juba toorvees,“ nentis Triin Raspel. „Ei ole õiglane sedaviisi eraettevõtet karistada. Eestis kehtib „saastaja maksab“ printsiip, see tähendab, et saastaja peab maksma. Meie ei saasta ju?“

EVEL on varasemalt juhtinud tähelepanu kehtivale valitsuse määrusele, millega kehtestati reoveepuhastist vette juhitavale heit- ja sademeveele ohtlike ainete osas senisest sadu kordi madalamad piirmäärad ning mille tulemusena ei tohiks näiteks kraanist tulevat täiesti puhast ja inimesele igati sobivat joogivett merre lasta, sest mõned joogiveele kehtivad normid on heitveele kehtivatest normidest mitusada korda madalamad. (Artikkel on leitav siit).

Täna AS Tallinna Vesi Ülemiste järve ääres paiknevas veetöötlusjaamas toimunud rahvusvahelist veepäeva tähistava konverentsi „Veemajanduse kestlik areng ja keskkonnahoid“ korraldasid Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Veeühing ning Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride selts.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta