Bratislavas toimunud rahvusvahelise Globsec Forum 2022 julgeolekufoorumi raames tutvustati Baltikumis ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides hiljuti läbiviidud uuringu põhjal valminud depressiooni raportit. Depressiooni valdkonna hetkeseisu hindamisel  osalenud patsiendiorganisatsioonid tutvustasid julgeolekufoorumil raportit poliitikakujundajatele paludes senisest suuremat patsiendikaasatust nii raviprotsessis kui ka poliitikakujundamises ning tõsta depressiooniravi kvaliteeti.

Eestile keskendunud raportis  tuuakse vaimse tervise valdkonna peamiste pudelikaeladena välja spetsialistide puuduse ja sellest tingitud keerulise ligipääsu raviteenusele. Lisaks puuduvad Eestis ravi- ja nõustamisteenused kogukondlikul tasandil ning integreeritud hoolekanne, mis aitaks depressiooniga patsientidel kiiremini esmast abi leida.

 

„Vaikiv pandeemia“

 

Depressioon on teadupärast enamlevinud vaimse tervise probleem, mis tänapäeval inimesi vaevab. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul mõjutab depressioon ainuüksi Euroopa Liidus 43 miljonit inimest, ehk 4,3% tervest elanikkonnast. Depressiooni levikut tõukas veelgi COVID-19 pandeemia, mille tõttu kasvas ärevushäirete ja depressioonisümptomite esinemissagedus 25% globaalselt ning seda ainuüksi pandeemia esimesel aastal. Tõenäoliselt on need numbrid täna reaalsuses oluliselt tõsisemad.

Samas kinnitavad raporti andmetel eksperdid nii mujal riikides kui ka Eestis, et pandeemia kontekstis tõusid ka vaimse tervise probleemid senisest teravamalt päevakorda. Nii arstid kui ka teadlased üle maailma on depressioonilevikut hakanud nimetama „vaikivaks pandeemiaks“.

 

KIE-regioonis ja Baltikumis põeb depressiooni 2,4 miljonit inimest

 

Kümnes Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riigis läbiviidud uuringu põhjal põeb regioonis depressiooni kokku umbes 2,4 miljonit inimest. Samas võib oletada, et ka see number on pigem konservatiivne. Nimelt keelduvad paljud depressiooni sümptomitega inimesed abi otsimast sotsiaalse stigmatiseerimise hirmus, mistõttu eri riikide andmetel jäävad enamik depressioonijuhtumeid diagnoosimata, seega ka ravita.

Kui Eestis levib depressioon eriti agressiivselt just laste ja noorte seas, siis WHO juhatuse liikme Jozef Šuvada sõnul puudutab depressioon 3,8% maailma populatsioonist, sealhulgas 5% täiskasvanutest ja isegi enamaid inimesi vanuserühmas 60+. „Nagu oleme teinud pingutusi, et tõkestada COVID-19 pandeemiat, peame nüüd keskenduma sellele järjest kasvavale vaimse tervise kriisile, mis puudutab kogu ühiskonda. Ja tegutseda tuleb kohe,“ rõhutas Šuvada.

 

Raport rõhutab alarahastusest tingitud probleeme

 

Depressiooni raviteekonda analüüsisid ja kaardistasid KIE ning Balti regioonis kokku 10 ekspertidest ja analüütikutest koosnevat meeskonda. Uuringu tulemusi ja olulisemaid järeldusi tutvustati riigipõhiste depressiooni valdkonna kaardistustena Globsec 2022 julgeolekufoorumil Bratislavas.

Depressiooni valdkonna kaardistus põhineb The Health Policy Partnership, GAMIAN, EUFAMI ja Euroopa Psühhiaatrite Assotsiatsiooni koostöös välja töötatud metodoloogial. Värskelt avaldatud 10 riigipõhist raportit on osa suuremast uuringutesarjast, mille raames on vaadeldud riiklikke depressioonivaldkonda puudutavaid tervishoiupoliitikaid ka Belgias, Prantsusmaal, Itaalias ja Rumeenias.

„Vaatamata ilmselgele vajadusele toetada täiendavalt vaimse tervise valdkonda jäävad enamik KIE ja Baltikumi riike endiselt vaimse tervise valdkonna rahastuses alla EL keskmisele. Kõige kriitilisemate riskirühmade puhul on vaja täiendavalt panustada nii erialasesse võimekusse kui ka tugiteenustesse kogukonna tasandil,“ võttis raporti peamised järeldused kokku hindamisvormi koostanud ekspertrühmade regionaalne koordinaator Anna Michalkova.

Olulise vajadusena tõstab uuringuraport esile integreeritud hoolekannet – patsiendikesksemat süsteemi, mis toetaks depressiooniga patsiente pika perioodi jooksul ning kogu tervishoiusüsteemi lõikes. Selline integreeritud patsiendi raviteekond võimaldaks depressiooniga patsientidele pakkuda piisavat tuge ja ravi. Vaimse tervise teenuste ning sotsiaalteenuste integratsioon aitaks tõsta õigeaegset ravi saavate patsientide arvu ning seeläbi vähendada tõsisemate diagnooside arvu.

Samu seisukohti jagasid mitmed uuringus osalenud patsiendiorganisatsioonide esindajad, kes allkirjastasid ka regionaalse patsiendimemorandumi. „Me ootame, et poliitikakujundajad tõhustaksid integreeritud hoolekandesüsteemi, andmete kogumist ja rakendamist, patsientide kaasamist ning tehnoloogia rakendamist raviteenustes,“ ütles Sloveeni patsiendiorganisatsiooni OZARA esindaja Bogdan Dobnik. Slovakkia suurima vaimse tervise katusorganisatsiooni direktor Andrej Vrsansky lisas, et depressiooniga patsiendid ja nende perekonnad väärivad samasugust strateegilist lähenemist ja tuge nagu näiteks vähihaiged.

 

Poliitikakujundajad lubasid depressioonile rohkem tähelepanu pöörata

 

Pärast aastakümneid kestnud vaimse tervise valdkonna alarahastust ning lõputuid arutelusid reformide osas lubasid mitmed paneeldiskussioonis osalenud regiooni poliitikakujundajad võtta depressiooniga seonduva problemaatika tõsiselt päevakorda. „Slovakkia on tänavu üle võtmas Visegradi Neliku grupi roteeruvad eesistumist. Soovime teha vaimse tervise poliitikast ühe oma prioriteedi, parandada tervishoiusüsteeme selles vallas oma regioonis ning loodetavasti käivitada positiivseid arenguid seeläbi ka lähinaabruses,“ ütles Slovakkia Tervishoiuministeeriumi kantsler Róbert Babeľa.