Keskkonnaameti juhitud programmi „Keskkonnahariduse arendamine” eesmärgiks oli kaasaegsete õppevahendite ning täiendkoolituste pakkumine Eesti keskkonnahariduse spetsialistidele ning õpetajatele. 18. juunil toimuval programmi lõpuseminaril tutvustatakse läbiviidud tegevuste tulemusi ning uusi võimalusi.

18. juunil kell 11.00 Tartu Ülikooli raamatukogus algaval programmi lõpuüritusel on võimalik kõigil osalejatel tutvuda töötubades esitletavate uute innovaatiliste õppevahenditega, mis on loodud keskkonna- ja säästva arengu teema lõimimiseks õppeprotsessi. Näiteks loodi programmi raames Eesti loodust tutvustav lauamäng, mille tõmbenumbriks on Lotte ja Klausi häälega kõnelev pliiats. 

Õpetajate seas on pälvinud rohkesti tähelepanu ka rannaniidukohver, mille eesmärk on kirjeldada rannaniidu elustikku läbi „lehmakoogi“. Samuti esitletakse seminaril esmakordselt  valikut viiekümnest keskkonnahariduslikust õppeklipist, mida õpetajad saavad näidata õpilastele, et tuua ainetundidesse rohkem arutelusid ning näiteid praktilisest elust.

Programmi raames toimusid ka regionaalsed konverentsid ja infopäevad õpetajatele ning keskkonnahariduskeskuste spetsialistidele. „Programmi suurimaks väärtuseks on see, et viimase viie aastaga on toimunud keskkonnahariduse edendajate koostöös hüppeline areng. Ühised arutelud on pannud "ühte jalga" astuma nii õpetajad kui keskkonnahariduskeskuste spetsialistid ning aidanud jõuda arusaamani, mis on keskkonnahariduse prioriteetsed eesmärgid ja kuidas neid saavutada,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Tallinna Ülikooli Säästva Arengu hariduskeskuse juhataja Rea Raus ning Tartu Ülikooli õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskuse juhataja Anne Raam annavad seminaril ülevaate ligi 600-le õpetajale korraldatud suuremahulisest koolituste sarjast, mille kaudu õpetati, kuidas säästvat arengut lõimida erinevatesse õppeainetesse matemaatikast kunstiõpetuseni. Koolituste tulemusena valmisid mahukad koolitusmaterjalid, mis on edaspidi abiks kõigile õpetajatele säästva arengu teema lõimimisel õppetegevusse.

„Eelmisel EL finantsperioodil investeerisime keskkonnahariduse andmiseks vajalikku infrastruktuuri ning valmisid keskused üle Eesti, sealhulgas Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Tänu ESFi rahastatavale programmile on lisaks infrastruktuurile nüüd koolitatud ka inimesed – lasteaiaõpetajatest retkejuhtideni, kes annavad keskustele väärt sisu. Samuti valmisid mitmed kaasaegsed õppevahendid,“ ütles Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liige Andrus Kimber. Tema sõnul on oluline, et loodud võimalused leiaksid kasutust ja aitaks kaasa sellele, et nii praegused kui ka tulevased põlvkonnad väärtustaksid ja hoiaksid ümbritsevat elukeskkonda.

Keskkonnahariduse arendamise programm viidi ellu Keskkonnaameti poolt. Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Sotsiaalfondist ning selle kogumaksumus oli ligi 3,2 miljonit eurot.