Keskkonnaamet tuvastas Harku ja Tõravere seirejaamade õhufiltritest väikeses koguses radioaktiivset joodi (I-131)* ja tavapärasest mõnevõrra rohkem tseesiumi (Cs-137)**.

Tulemused
Harkus: 2,27 mikrobekerelli*** kuupmeetris (μBq/m³) joodi (I-131), (filtreerimisperioodil 21-28.04.2019);
Tõraveres: 2,19 μBq/m³ I-131 ja 12 μBq/m³ tseesiumi (Cs-137), (filtreerimisperioodil 22-29.04.2019).

Sellised kogused on mõõdetavad vaid laboritingimustes ega kujuta ohtu inimese tervisele.

Sarnastest üliväikestest leidudest on 6. mail 2019 teatanud ka Soome ja Norra pädevad asutused STUK ja Ørland. Ainete päritolu kohta andmed hetkel puuduvad.

Keskkonnaamet suhtleb antud teemadel Põhja- ja Baltimaade kiirgusasutustega.

Lisainfo: Uko Rand, Keskkonnaameti kiirgusseire büroo kiirgusseire peaspetsialist, uko.rand@keskkonnaamet.ee, 664 4927

Lühendid:
*I-131 on radioaktiivse isotoobina tavapäraselt kasutuses meditsiinis. Jood-131 poolestusaeg on 8 päeva.
**Cs-137 on radioaktiivse isotoobina tavapäraselt kasutuses tööstuses.
***Bekerell on aktiivsuse mõõtühik. 1 bekerell on 1 aatomituuma lagunemine sekundis.

Lisainfo:
•    Keskkkonnaameti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb kolmest filterjaamast ja 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad reaalajas õhu gammakiirguse taset.
•    Alarmitaset ületava kiirgustaseme puhul edastavad jaamad automaatselt teate ameti kiirgusosakonna 24/7 valvemeeskonnale, kes analüüsivad saadud infot ja vajadusel teavitavad teisi asjakohaseid asutusi ning elanikkonda.
•    Andmed on pidevalt vaadeldavad ka avalikkusele Keskkonnaameti kodulehelt.
•    Lisaks on ametil mobiilne kiirguslaboratoorium ning käsimõõteriistad.
•    Spetsialistid kasutavad ka radioaktiivse saaste atmosfääris levimist modelleerivat tarkvara, mis kasutab reaalaja ilmastikuandmeid, võimaldades seeläbi modelleerida radioaktiivse saaste liikumist ajas ning hinnata saadavaid kiirgusdoose.
•    Kõik see kokku annab piisavalt teadmisi, et Keskkonnaamet saaks vajadusel anda elanikkonnale vajalikke käitumisjuhiseid.