Möödunud nädalal avastasid keskkonnainspektorid Peipsi järvel 24 tähistamata ja märgistamata nakkevõrku ning ühe lubatust pea kaks korda pikema võrgujada. Täna avastati jää alt veel kaheksa ebaseaduslikku võrku. Röövpüügile seatud võrgud jäävad keskkonnaametisse hoiule, elusad kalad lasti vette tagasi.

 

„Kalavarud pole lõputud ja röövpüüdja varastab sisuliselt õiguskuulekate kalurite tagant. Veelgi enam, ta ohustab meie kõigi ühist loodusvara,“ ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Möödunud nädalal avastatud 20 võrku kuulusid kutselisele kalurile, keda on varemgi kalapüügireeglite rikkumise eest karistatud. „Hommikul püügile pandud võrgud avastasime lõuna paiku, nii et sinna oli jäänud vaid üksikud kalad, kes olid kõik veel elus. Üks haug, siig, latikas ja koha läksid vette tagasi ja tänu sellele pääses röövpüüdja keskkonnakahju tasu nõudest,“ rääkis Keskkonnaameti Jõgeva järelevalvebüroo juhtivinspektor Ivar Veider. Väärteomenetlus lõppes ebaseaduslike võrkude panijale 600 euro suuruse trahviga.

Ülejäänud võrkude omanikud ei ole veel selged. Täna püügilt eemaldatud kaheksast võrgust õnnestus elusana vette tagasi päästa 25 latikat, 6 koha ja kaks lutsu. Võrgus oli hukkunud 21 koha ja üks siig, need kalad saadetakse reeglite kohaselt hävitamiseks jäätmekäitlusettevõttesse.

Kahel päeval avastati ja eemaldati püügilt kokku 2 174 meetrit ebaseaduslikke nakkevõrke, neis hukkunud kalade näol tekitatud keskkonnakahju ulatub üle tuhande euro.

Nakkevõrguga tohib püüda vaid loa alusel ning et Peipsi kalavarud püsima jääks, on Peipsil püüdmiseks mõeldud lubade hulk ning võrgujada maksimaalne pikkus piiratud.

Seaduslik võrk peab olema lipuga märgistatud ning varustatud andmetega, milline kalur selle võrguga püüab. Kui märgistust pole, on tegu röövpüügiga, mis ohustab kalavarude püsimist. Seetõttu tuleks märgistuseta võrgu leidmisest teada anda riigiinfo telefonil 1247 või e-posti aadressil 1247@1247.ee.