Kliima- ja energiakokkulepe kohaselt hoiab Euroopa Liit keskkonnaeesmärke ja vähendab 2030 aastaks CO2 heidet 40 protsenti, viib taastuvenergia osakaalu 27 protsendini ja parandab energiatõhusust 27 protsendi võrra.

Minister seatud eesmärkides ei kahtle

„Need eesmärgid on arvestavad siinsete inimeste elukeskkonna ja tervise hoidmise vajadusega, on piisavalt ambitsioonikad, et Euroopa oleks kiirelt kasvavates rohesektorites üleilmselt konkurentsivõimeline ning annavad liidule tugeva positsiooni rahvusvahelisteks kliimaläbirääkimisteks detsembris. Kokkulepe on realistlik ja arvestab ettevõtete kohanemisvajaduse ning riikide eripäraga, muu hulgas pakkudes vaesematele liikmesriikidele abi vajalike investeeringute tegemisel,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaministri sõnul on Eesti jaoks kõige olulisem, et riikidele jääb võimalus ise otsustada, millist teed pidi eesmärgini jõuda. „Oleme tõestanud, et saame sellega suurepäraselt hakkama: Eesti on pisut enam kui 20 aastaga CO2 saastet poole võrra vähendanud, samas on meie majandus kaks korda kasvanud. Taastuvenergia osakaal on Eestis juba praegu 25 protsenti, lähedal ELi 2030. aasta sihile,“ märkis Pentus-Rosimannus.

Põlevkiviõlil on mitmed eelised

Ministri hinnangul on oluline ka see, et ülemkogu andis suurema kindluse põlevkivi keskkonnasõbralikuma kasutamise kontekstis. Eesti jaoks on põlevkiviõli tootmine oluliselt vähem keskkonda saastav ja heitmeid tekitav, kui põlevkivi ahjus põletamine ja toetab seeläbi otseselt ka ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamist.

"Võimalus seda toodet ka Euroopa Liidu turu jaoks toota on Eesti jaoks üks oluline viis meie seni väga keskkonnakoormavat sektorit vähemsaastavaks arendada. Võrreldes elektritootmisega, on kütusetootmise CO2 jalajälg energiaühiku kohta kaks korda väiksem, väheneb muu saaste ning veekasutus,“ selgitas keskkonnaminister.

Bioneer küsib siinkohal, kas põlevkivi keskkonnasõbralikumaks arendamise asemel ei peaks rääkima hoopis põlevkivi kasutamise vähendamisest? Eestis on ka teisi energiatootmise võimalusi.

Keskkonnaministeeriumi andmetel annab põlevkivisektor 4 protsenti Eesti SKPst ning on Ida-Virumaa üks olulisemaid tööstusharusid. Samal ajal mõjutab Eesti olulisima maavara kaevandamine ja töötlemine tugevasti nii kohalikku piirkonda kui ka riigi keskkonnakasutust tervikuna. 

Keskkonnaülevaade 2013 andmetel tekib valdav osa (ligi 95%) Eesti ohtlikest jäätmetest põlevkivienergia ja -õli tootmisel.

Negatiivseks keskkonnamõjuks võib olla nii saasteainete õhku paiskamine, vee kasutamine, veekogude mõjutamine, kaevandamise tõttu igaveseks muudetud pinnasele põhjustatav mõju, kaevandamistegevusega kaasnev mõju piirkonna elanikele, olgu müra, tolmu või vibratsiooni näol.

2015. aastal kompenseerib ettevõte ühe tonni põlevkivi kaevandamisõiguse eest 1 euro ja 53 senti.

Loe lisaks!

Julgeolekurisk: Euroopa pole valmis loobuma Vene naftast ja gaasist

KUUM TEEMA! Kas põlevkivi kaevandamine tagab Eesti energiajulgeoleku?

Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust