Eesti on esimene Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) liikmesriik, kes vahendab nende pakutavat reaalajalähedast vaadet Maale.

Eesti on esimene Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) liikmesriik, kes vahendab nende pakutavat reaalajalähedast vaadet Maale. Jälgida on võimalik kahte voogu, mis põhinevad Meteosat ja Sentinel-3 satelliitide andmetel, mida uuendatakse iga 15 minuti järel. 

Meteosat satelliidid on pakkunud ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamiseks hädavajalikke andmeid juba 1977. aastast. Lisaks lühiajalise prognoosi koostamisele ja kiiresti arenevate ilmaolukordade jälgimisele on need andmed vajalikud ka kliimauuringuteks. Sentinel-3 täidab Euroopa Liidu Copernicuse programmi eesmärke ning pakub merekeskkonnaga seotud näitajaid nagu meretaseme kõrgus, merepinna temperatuur ja ookeani pinnakihi värv.

EUMETSAT-st saadava info esmakasutaja Eestis on Keskkonnaagentuur, kes on ametlik ilmaprognooside ja -hoiatuste väljastaja riigis. Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on satelliidiandmetel prognooside ja hoiatuste täpsemaks muutumisel märkimisväärne roll. „Mida kvaliteetsemad on meie väljastatud hoiatused, seda efektiivsemalt saavad keeruliste ilmaolude korral oma tegevusi planeerida Päästeamet, Transpordiamet ja elektrienergia pakkujad. Operatiivne ilmateenus on ohutuse tagamise ja majanduskahjude vähendamise vundament, olgu siis tegu klassikaliseks sügistormiks valmistumise või pikemas perspektiivis kliimamuutustega kohanemisega. Osalemine kosmosetehnoloogiat arendavates ja rakendavates programmides ei ole odav, kuid ühiskonnale saadav kasu ületab neid kulusid kümnetes kordades,“ lisab Ala.

EUMETSAT-i direktor Phil Evansi sõnul arendati visualiseerija välja selleks, et jagada meie kõigiga planeedi Maa hämmastavat ilu võimalikult reaalajalähedaselt. '

„Loodame, et see inspireerib vaatajaid, peamiselt nooremaid, pöörama rohkem tähelepanu praegustele kliimamuutustele. Soovin tänada Keskkonnaagentuuri, kes esimese organisatsioonina seda funktsiooni oma veebilehel jagab,“ ütleb Evans.

Reaalajalähedane vaade Maale pakub peamiselt küll visuaalset naudingut, aga annab seejuures ka hea ülevaate atmosfääris toimuvate protsesside mastaapsusest. Lisaks ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamisele kasutatakse satelliitidelt saadavat infot näiteks tulekahjude, üleujutuste ja jääolude kaardistamiseks; atmosfääri keemilise koostise ning kliima jälgimiseks ja tuuleenergia tootmismahtude hindamiseks. Satelliidiandmetel põhinevad teenused toetavad majanduskasvu, andes sisendit kulude optimeerimiseks transpordi-, energeetika- ja põllumajandussektoris.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta