Keskkonnaametis toimus 15. augustil arutelu liikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) algatatud ja valla ning kohaliku kogukonna toel esitatud Harku järve äärsete lageraielubade vaide üle, kuhu olid kutsutud nii EMA, kohaliku kogukonna ja vallavalitsuse esindajad kui ka raie taotleja, Austraalias elava maaomaniku täielike volitustega esindaja Martin Teder. Kõik osapooled peale härra Tederi olid kahe või enama isikuga arutelul esindatud.

  • Elurikkus ja looduskaitse
  • 16. august 2017
  • Foto: Ivar Leidus (Own work) [CC BY-SA 3.0 (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0)], via Wikimedia Commons

Härra Teder saatis oma seisukoha eile õhtul Keskkonnaametile kirja teel, andes teada, et ei saa ärakuulamisel osaleda, sest olevat praegu puhkusel. Maaomaniku esindaja pidas nn laiendatud isikutega ärakuulamisringi oma kirjas põhjendamatuks ning nimetas kokku kutsutud osapooli „asjasse mittepuutuvateks isikuteks“. Oma seisukohas viitas hr Teder eelkõige sellele, et raie tegemist majandusmetsades reguleerib metsaseadus, valla üldplaneering seevastu, mis näeb ette kõnealuste metsamassiivide säilitamist, on õigusaktide hierarhias metsaseadusest madalamal kohal. Samuti väidab Teder, et vallavalitsuse esindajad ei ole soovinud temaga Harku järve äärsete metsade tuleviku üle läbi rääkida, aga selle väite lükkas lauas viibinud abivallavanem Erik Sandla sealsamas ümber, toonitades, et vald on näidanud pidevalt üles valmidust läbirääkimisi alustada ning kohalikus omavalitsuses ollakse selgelt huvitatud kõnealuste metsade säilimisest.

Järgneva tunni jooksul selgitati vaide esitamisega seotud asjaolusid ja järve äärsete metsade vajalikkust. Nii kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (koordinaatorid Linda-Mari Väli ja Martin Luiga), kohaliku kogukonna (Roland Amos, Kaarel Kübarsepp, Avo Üprus) kui ka vallavalitsuse (Lembe Reiman, Erik Sandla) esindajad toetusid Harku valla üldplaneeringule, mis sätestab selgesõnaliselt, et Harku järvest läänes asuvad metsad omavad olulist rolli eelkõige Harku järve jõudvate vete puhveraladena ning aladest läände kerkiva tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina. Suuremad alad omavad rolli ka linnustiku ja väikeimetajate liikumiskoridorina. „Antud metsamassiivide pindala tuleb säilitada puutumatuna ja majandada metsa edaspidi lageraiest erinevate majandamisvõtetega.“ (Harku valla üldplaneering, seletuskiri, 2013.10.17 lk 13).

Omaette ära märkimist väärivad kohaliku kogukonna esindajate sõnavõtud. Harku valla üldplaneeringu tagamaade harrastusspetsialist, põline harkulane Roland Amos selgitas põhjalikult, kuidas Harku järve äärsete läänemetsade kaitsmine ei ole mitte õhust võetud nõudmine, vaid aastakümnete pikkune maastiku planeerimise praktika. Hetkel on tegemist ainsa madalapõhjalise Harku järve puhtust kaitsva puhvertsooniga. Samuti täidavad järve ääres kohavad metsad olulist rolli piirkonna rohevõrgustikus loomade ja lindude elutingimuste hoidjana. Lisaks toonitas Amos Harku rohealade rekreatiivset funktsiooni nii kohalike elanike kui tallinlaste seas. Kuna Harku valla metsasuse protsent on üks Eesti madalamaid, siis on ka valla üldplaneeringus ära märgitud, et tuleb soosida kõiki vallas metsasust tõstvaid arenguid, vastupidiseid arenguid aga tõkestada.

Harku elanik Kaarel Kübarsepp selgitas Keskkonnaametile omakorda seda, et kuna Harku järve läänemetsad on ühed piirkonna viimased ühtsed metsamassiivid, siis on sinna kogunenud palju loomi ja linde, kellest mitmed on kohati päris haruldased või isegi looduskaitse all. Näiteks on nendes metsades ametlikult registreeritud ja Keskkonnaregistrisse kantud kanakulli märkamine, kes on Eestis II kaitsekategooria lind. Muu hulgas ohustab kanakulle just elupaikade vähenemine, mis on paratamatult üks lageraiega kaasnevaid nähtusi. Ka toonitas Kübarsepp tõsiselt, et kui kõnealused metsad peaks lageraie teel maha võetama, siis tekivad Harku vallas uued tuulekoridorid, mis hakkavad omakorda kahjustama nii kohalike elanike elukvaliteeti kui ka otseselt elu- ja varaohtlikke olukordi tekitama, kuna mujale valda püsti jäävad puud hakkavad tugevnevate tuulte mõjul murduma.

Muu hulgas tõstatas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk küsimuse, et kui vaide esitajad ja üldplaneering lageraiet majandamisviisina ette ei näe, siis kuidas on teiste uuendusraie liikidega (turbe- ehk aegjärkne raie või sanitaar- ja harvendusraie). Selgitasime keskkonnaametnikele, et kui metsahoolduseks on tõepoolest vaja sanitaar- või harvendusraieid läbi viia, siis on see täiesti mõistetav, kuid sellisel juhul peavad need raied toimuma inspektorite järelvalve all, et hoolduse sildi all ei viidaks tegelikult läbi hoopis metsarüüstamist. Samuti leiame, et kui edaspidi erinevate raieliikide ja valla üldplaneeringu kooskõla suhtes küsimusi tekib, siis tuleks pöörduda nende väljaselgitamiseks üldplaneeringu taga olevate spetsialistide, näiteks Eestimaa Looduse Fondi ekspertide poole. Samuti võiks vald hakata tõsiselt mõtlema Harku järve läänemetsade kaitse alla võtmisele.

Keskkonnaametit esindasid ärakuulamisel metsaosakonna juhataja Olav Etverk, üldosakonna jurist Kristiin Jääger, pressiesindaja Sille Ader ja peajurist Lüüli Junti. Keskkonnaamet lubas oma lõpliku otsuse edastada homme. EMA tänab Keskkonnaametit antud asja puhul kiire tegutsemise eest ning loodab, et tulevikus muutub koostöö keskkonnaametnike ja rahva esindajate vahel üha paremaks.

Jaga: