Kevadiselt lahedad käigud põhjaranniku lahtedega maale Lahemaale ei saa kunagi otsa. Lahe käik ootas mind ka tolle aasta märtsis. Uudistasin Viinistu uut kunstimuuseumi.

Läksin sinna jala Kasispealt mööda idakallas. Eru lahe laht oli veel valge jääkaane all kinni. Tagasi tulin piki poolsaare läänekallast ja siin oli Hara lahe laht juba jäävaba. Loodus, mis inimesele üllatusi pakub, tegi seda mullegi. Õhtul Kasispeal Sandströmite peretoas oli üllatuse jutt ja selle majjatooja kõikide vahel arutlemiseks. Ka vanaperenaise kaheksakümneaasatsed silmad ei olnud sellist imet varem veel näinud. Imejutu tõin mina majja. Õnnelik Sandströmite pere oli jälle õnnelik nii tooja kui ime üle. Õigel ajal õiges kohas olla tasub alati. Ja seda ma ühes rannakülas ja rannaperes pea alati olingi. Nii ka sel kevadel.

Kasispea, märts, 2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Jaga: