Inimese seksuaalne areng tundub olevat just selline teema, mis on meile kõigile oluline, kuid millest ei julgeta rääkida, millega seotud probleeme kardetakse ja varjatakse. See kõik põhjustab meis endis aga rahulolematust ja tervisega seotud riske ning tagajärgi. Miks on küll nii raske meil aktsepteerida ja tunnustada oma keha ja selle vajadusi? Miks peab seksuaalsusega seonduvas olema nii palju häbi?

Et seda muuta, püüdsime sel sügisel koostöös Eesti Seksuaaltervise Liiduga pakkuda lapsevanematele, õpetajatele ja lasteaednikele nõuandeid, kuidas lapsi nende seksuaalses arengus toetada ja kuidas neid kaitsta neid ümbritsevate ohtude eest (soovimatu rasedus, sugulisel teel levivad haigused, seksuaalne vägivald). 5. novembril avanes mul võimalus omal nahal kogeda, kui lihtne või raske on sellistel delikaatsetel teemadel lapsevanemateni infot viia. Pean tunnistama, et see kogemus ei olnud lihtsate killast. Selleks, et kasvõi öelda välja seksuaalsusega seotud sõnu ja edastada toetavaid hoiakuid, pidin eelnevalt tööd tegema eelkõige iseendaga – mõtlesin tagasi oma arengule, oma suhetele ja kehale.

Usun siiralt, et see töö, mida koos Eesti Seksuaaltervise Liiduga teeme, ei ole pelgalt olulise seksuaaltervise info edastamine. Meie pikaajaline eesmärk on käivitada Eesti n-ö hea seksuaalne revolutsioon – vabanemine häbitundest, julgus rääkida oma lastega ja partneritega seksuaalsust puudutavatel teemadel. Soovime, et inimesed peaksid enda ja teiste vajadustest ja kehadest lugu ning selle tulemusena oleksime rahulolevamad – ja mis veelgi tähtsam – tervemad.

Allikas: Terve Eesti SA