Eelmise aasta kütteperioodiga võrreldes tuleb tänavu sügisel arvestada üle 10 protsendilise hinnatõusuga. Selleks tuleks juba varakult valmis olla – suuremate kulude ettenägemine ja selleks varasemalt lisaraha kogumine aitab kodukulude suurenemist valutumalt üle elada.

Tallinnas on alates oktoobrist uus soojuse piirhind 82,6€/MWh, ehk eelmise talve kütteperioodiga võrreldes tuleb hinnatõusuks 11,1%. “Hinnad tõusid juba aasta alguses, ehk arvestada tuli nii kütte, gaasi-kui ka elektrienergia hinnatõusuga, nüüd ootab ees järjekordne kulutuste kasv,” kommenteeris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Anne Sägi. „Kasvavad kodukulud panevad keerulisse olukorda iseäranis need inimesed, kes teenivad keskmisest madalamat palka või kelle peres on ülalpeetavaid – kooliealised lapsed või töötu pereliige, samuti need, kes elatavad ennast pensionist.“

Tallinna hinnatõus

Baltimaade teiste pealinnadega võrreldes on kütte hind Tallinnas aga keskmine. Lõunanaabrite juures Riias tuleb kütte piirhinnaks koos käibemaksuga 73,08€/MWh, Tallinna piirhind 82,6€/MWh on siiski odavam kui Vilniuses, kus kütte piirhinnaks 90€/MWh.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus soovitab inimestel küttekuludega juba ette arvestada, et ei tekiks olukorda, kus maksmata arved kuhjuvad ja kevadel on kütteperioodi lõppedes endistviisi tasumata võlad ootamas.

“Kuigi välistemperatuur mõjutab koduse sooja tarbimist väga suurel määral, ei tasu siiski eeldada, et suured küttearved puudutavad vaid kolme talvekuud. Näiteks ühetoalises keskküttega korteris tuli eelmisel aastal maksta detsembris kütte eest 35 eurot, märtsis aga saabus kõige kopsakam arve - 86,5 eurot ning veel maikuuski tuli kodusoojuse eest maksta veidi alla 30 euro. Korteris, mille suuruseks 80 ruutmeetrit, tuli eelmisel kütteperioodi külmimal kuul arvestada 135 eurose kuluga toasoojale, vahe võrreldes sügisega tuli siinjuures väga suur, kuna oktoobrikuus tuli tasuda 53 eurot,” tõi Sägi näiteid.

Enamasti tuleb kõige suuremate küttekuludega pere-eelarves arvestada jaanuari ja veebruarikuus, ent on aastaid, mil ka külmal detsembrikuul tuleb lisaks pühadekuludele arvestada kenakene summa keskküttele.

Sundkulutuste, ehk toiduhindade ja kommunaalkulude suurenedes tuleb inimestel sageli nende tasumiseks varasemaid sääste kasutada. “Eesti inimesed leiavad tihti, et neil ei ole võimalik raha kõrvale panna, kuigi nad seda sooviksid,” rääkis Sägi, kelle sõnul aitab kasvõi väike kogutud lisaraha kulutuste suurenedes hullema ära hoida.


Üks võimalus suurte küttearvete vähendamiseks on energiasääst, ehk elamu renoveerimine ning hoone küttesüsteemide rekonstrueerimine.

“Päris kindlasti on oluline paigaldada korteripõhised soojaarvestid, et inimene saaks maksta täpselt nii palju, kui ta toasooja tarbib - vajadused on ju erinevad, mõnele piisab toas kahekümnest soojakraadist, teine soovib soojemat tuba,” mainis Sägi, kelle hinnangul peaksid elanikud ise ka korteriühistus aktivsemalt kaasa rääkima ning otsima võimalusi elamu tervikrenoveerimiseks.

Soovitused, mida kodus küttekulude vähendamiseks ette võtta:

- Külmemal aastaajal ei tasu päevasel ajal kodus kardinaid akna ette jätta, kuna ka vähese päikseline ilmaga tuleb akna kaudu tuppa lisasoojust.

- Kodust lahkudes ei tasu aknaid lahti jätta, samuti ei maksa aknaid hoida pidevas tuulutusasendis - see kõik tähendab soojakadu, mis tuleb enda rahakotist kinni maksta.

- Kindlasti tasub kontrollida, et radiaatoritest on välja lastud kõik sinna kogunenud õhk.

- Soojakao vältimiseks tuleks akende seisukord üle vaadata - aknaid tasub tihendada või paigaldada uued ning soojapidavad.

- Radiaatoreid ei tasu kinni katta mööbli, kardinate ega muuga, et mitte takistada küttekehast õhkuva soojuse levimist.