2010. aasta ühel juulikuu päeval nägin ma oma maakodu aias mingit tumedat liblikat. Kuna mul oli puhkus ja polnud vaja kella eriti vaadata, otsustasin selle tegelase pildile saada.

Minu mitmetunnine üritus läks täielikult lörri. Ikka oskas see liblikas mu eest ära lennata naabrite aeda või kadus kõrgustesse. Paar korda nägin ma teda päris ligidalt ja arvasin, et tegu on mingi minule senitundmatu liblikaga. Nii käigupealt ei osanud ma neid veel tuvastada.

Olin kuri iseenda saamatuse üle ja parasjagu ka löödud. Kuidas nii, et ma ei saa teda kätte? Kogu selle aja olin ringi lasknud paljajalu ja istusin siis kasvuhoone juures pingile, et seal vannis jalad puhtaks nühkida. Pettumusest ja nördimusest ei viitsinud ma kohe alustada. Tahtsin kõigepealt maha rahuneda.

Suur oli mu üllatus, kui see sama liblikas ise tuli mu juurde. Ei tea, kas talle hakkas tagaajamise mäng meeldima või tuli ta vabandama mu kiusamise pärast. Igatahes oli tema see, kes nüüd tiirutas mu ümber.

Nõgeseliblikas (Araschnia levana)

 

Sundisin end paigal olema ja see andis ka tulemusi. Veidikese aja pärast kõndis tiivuline, ulakas tegelane mu jala peal. Pidin kõdi pärast huuled katki närima. Teinud paar tiiru edasi-tagasi, otsustas ta oma londiga mu jalga limpsida. Lasin tal olla ja tegutseda. Ise koukisin fotoka ligemale ja panin selle valmis.

Sain liblikast nii uhked pildid sellest, kuidas ta mu jalga mööda kõnnib. Mu mustad ja tolmused jalad pakkusid talle veel tükk aega huvi. Lõpuks oli ka temal kõigest sellest villand ja ta lahkus väärikalt õhus loperdades. Olin võlutud ning vahtisin liblikale veel suu ammuli järele ega teadnud, mida mõelda või öelda.

Kui siis lõpuks linna jõudsin, sai ka liblikas ära määratud. Suur oli mu pettumus, kui see osutus kõige tavalisemaks nõgeseliblikaks. Ei midagi senitundmatut liiki. Lihtsalt mina olin seni näinud nõgeseliblika kevadise põlvkonna isendeid.

Sain nii oma kogemuse põhjal teada, et nende liblikate kevadpõlvkond on teistsugusem kui suvine. Nõgeseliblikad ongi sellise värvierinevuse suhtes ainukesed. Liblikauurijate teadlaste hulgas pole seniajani veel üksmeelt, kas nõgeseliblika kevadine ja suvine põlvkond on ikka üks ja sama liik.

Nõgeseliblikas (Araschnia levana)

 

Vikipeedia põhjal on nõgeseliblikas (Araschnia levana) koerlibliklaste sugukonda kuuluv liik. Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Nõgeseliblikal on aastas kaks põlvkonda, mis erinevad teineteisest värvuse poolest. Kevadise põlvkonna (f. levana) liblikatel on roostepunased tiivad keerulise musta mustri ja valgete punktidega eestiiva tipu juures. Suvisel põlvkonnal (f. prorsa) on pruunikasmustad tiivad valgete või kollakasvalgete laikudega eestiibadel ja samavärvilise vöödiga tagatiibadel. Värvierinevus on seotud liblikanukkude erineva kasvutemperatuuriga.

 

Loe nõgeseliblika kohta


Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!