Nädala algul teavitas kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks avalikkust sellest, kuidas Kaitseministeerium pidurdab ja Keskkonnaministeerium viivitab Keretü kaitseala moodustamisega. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp selgitab seni toimunut ning protsessi edasist kulgu

Keretü soo ja selle ümbruse kaitse alla võtmise ettepanek tehti 2012. aasta lõpus, väärtuse tuvastamiseks ja kaitseala moodustamise otstarbekuse hindamiseks telliti täiendavaid ekspertiise ning 2015. aasta novembris algatas keskkonnaminister kaitseala moodustamise menetluse.

Pärast algatamist jätkub protsess Keskkonnaameti juhtimisel erinevate huvigruppide kaasamisega. Keretü kaitseala moodustamise juures on üheks huvigrupiks olnud ka Kaitseministeerium kuna moodustatav kaitseala kattub suures osas 2008. aastal asutatud Nursipalu harjutusväljaga. Tegu on tavapärase ja normaalse kaasamise protsessiga, mille käigus tuleb kuulata kõikide osapoolte arvamusi ja võimaluste piires nendega ka arvestada. Kaitse-eesmärkidega vastuolus olevaid tegevusi aga kindlasti ei saa lubada.

Paralleelselt on töös ka Nursipalu harjutusvälja arendamise projekt ja sellele keskkonnamõju hindamise (KMH) koostamine. Ekspertide koostatav KMH ehk sisuliselt piirkonna täpsem uurimine ei kahjusta kuidagi loodusväärtusi, küll aga võib töö käigus selguda  väärtuslikku ja vajalikku infot, mis aitaks Keskkonnaametil loodusväärtuste kaitset veelgi tõhusamalt korraldada, vajadusel ala kaitsekorda täiendada ja täpsustada ning seeläbi leida parim lahendus kaitset vajavate liikide hoidmiseks.

Seejuures on oluline märkida, et juba Nursipalu harjutusvälja kavandamise protsessi käigus koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tuvastati alal olulised loodusväärtused, mistõttu mitmed häirimistundlikud alad on juba püsielupaikadena liikide säilitamiseks ja hoidmiseks kaitse alla võetud. Keskkonnaministri määrusega on moodustatud püsielupaigad Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka ja Lükka must-toonekure kaitseks. Kaitseala moodustamise eesmärk on kõik projekteeritavale alale jäävad püsielupaigad hõlmata kavandatava kaitseala koosseisu.

Keskkonnaametil on looduskaitseseaduse alusel õigus pärast ametliku protsessi algatamist peatada planeeritaval alal tegevus, mis võib kahjustada menetluses oleva ala väärtusi enne kaitse-eeskirja kinnitamist. Seega on praegu olemas kõik võimalused loodusväärtuste kahjustamise vältimiseks vastavalt kehtivatele kaitsekordadele ning ka looduskaitseseadusele.

Seega püüdes kogu protsessi kokku võtta: Keskkonnaministeeriumil ning selle haldusala asutustel ei ole mingit soovi põhjendamatult kohandada kaitseala Kaitseministeeriumi arendusplaanidega, aga iga kaitseala puhul püütakse arvestada teiste huvidega ja antud Keretü juhul ka riigikaitseliste vajadustega. Kui kaasamise käigus on võimalik saada piirkonna kohta veelgi lisateavet, siis on igati mõistlik see ära oodata. Ka Kaitseministeerium peab arvestama riigi julgeoleku eest seismisel looduskaitsega, mahutades oma tegevuse nendesse raamidesse, mida loodus kohapeal pakub.

Nursipalu harjutusala KMH peaks eeldatavasti valmima kevadel, misjärel saab kaitseala moodustamise protsessiga edasi minna. Siis juba loodetavasti KMH aruandest saadud kasulike teadmiste võrra rikkamana.
Jaga: