Eesti põhikoolide tõhusust mõjutavad enim perede sotsiaalmajanduslik taust ning kooli suurus, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Eesti põhikoolide tõhusus ja seda kujundavad tegurid”.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi uuringu tulemustele tuginedes välja, et tõhusad võivad olla nii väikesed maakoolid kui suured linnakoolid. “Tõhus kool on selline kool, mis saavutab antud sisendite abil võimalikult hea tulemuse. Nii näiteks võib analüüsis osutuda tõhusaks rahaliselt kulukas maakool, kui see suudab edukalt kaasata sotsiaalses halvemuses olevaid õpilasi ning ka hariduslike erivajadustega lapsi,” sõnas Kindsiko.

Arenguseire Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel analüüsisid EBS-i, Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlased Eesti põhikoole, kasutades metoodikat, mis võimaldab hinnata tulemuste saavutamise tõhusust koolile kättesaadavaid ressursse ehk lähtepositsiooni arvestades. Koolide lähtepositsioon on väga erinev – Eesti põhikoolide suurus, õpilaste arv õpetaja kohta, õpilaskoha kulud, perede sissetulekud ja hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal erinevad mitmekordselt.

Leiti, et koolide tõhusus sõltub suurel määral koolivälistest teguritest. Tõhusust mõjutavad nii õpilaste varasemad teadmised ja oskused kui ka lapsevanemate taust, aga ka laste hariduslikud erivajadused.

EBSi professor Kaire Põder sõnas, et paraku on kooli efektiivsus sõltuvuses mitmetest asjaoludest, mida kool ei saa ise muuta. “Vähemasti maakool või väikese piirkonna kool ei saa lapsi valida. Kool ei saa ka ise valida enda rahastust. Ehk siis vaid osaliselt on see kooli autonoomia teha kooli paremaks ja paljuski on see kas regionaal-, sotsiaal- või siis hariduspoliitiline probleem, millest me räägime, kui kool on ebaefektiivne või vähetõhus,” rääkis Põder.

Eesti põhikoolide tõhususanalüüsist selgus, et 2021/22 õppeaastal olid Eesti põhikoolidest väga tõhusad 83% ja tõhusad või pigem tõhusad olid 16% koolidest.

Lühiraportis tuuakse välja, et suured koolid on küll tõhusamad, ent vaid teatud piirini ning suuruse eelis kaob, kui põhikoolis on enam kui 500 õpilast. See on kooskõlas ka varasemate teadusuuringutega, mille kohaselt soovituslik põhikooli suurus on 300−400 õpilast.

Õpilaste perede sotsiaalmajanduslik taust, eriti ema sissetulek, on samuti suur haridustulemuste mõjutaja. Näiteks Eestis on koole, kus perede mediaansissetulek on alla 1000 euro kuus ning on ka neid, kus perede sissetulek on üle 4500 kuus. Analüüsis leiti, et eriti just ema sissetulek on positiivselt korreleerunud matemaatikaeksami tulemusega: ema iga aastas teenitud 1000 eurot toob kaasa 0,8 punkti eksamitulemust. Samas eesti keele eksamipunktide ja ema või pere sissetuleku vahel on positiivne korrelatsioon väga nõrk.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et üldhariduse rahastusloogika Eestis kompenseerib üsna arvestatavalt regionaalsest ja hariduslikust erivajadusest tulenevaid erisusi, kuid pigem ignoreerib sotsiaalmajandusliku tausta ja hariduse vahelisi seoseid. Teadlaste sõnul on seega Eestis oluline vastata küsimusele, kas Eesti koolisüsteemi juurde on vaja ressursse, mis saaksid õpilaste tausta mõju tasandada.

Lühiraport “Eesti põhikoolide tõhusus ja seda kujundavad tegurid” tugineb uuringule „Koolide ja koolivõrgu efektiivsus“, mis on Arenguseire Keskuse „Õpetajate järelkasvu tuleviku“ uurimissuuna üheks osaks. Uuringu viisid läbi Arenguseire Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel EBS-i, Tallinna Ülikooli ja TalTechi teadlased.

Uuringu esialgseid tulemusi tutvustati veebiseminaril „Kuidas mõjutavad koolide erinevused nende tulemuslikkust?“, mida saab järele vaadata.

Sarnased artiklid