Lääne- ja Ida-Virumaal leiti 46 avatud geoloogilist puurauku, millest 24 soovitab uuringu läbi viinud Eesti Geoloogiakeskus likvideerida ning 16 konserveerida ja kasutada edaspidi põhjavee seireks.

„Tellisime uuringu, et saada selgust, kui palju sulgemata puurauke Virumaal siis tegelikult on. Esialgu oli meil eesmärk uurida üksnes fosforiidiuuringuteks rajatud puurauke, valdadest tuli aga teateid igasuguste avatud puuraukude kohta − inimesed ei tea ju, mille jaoks need omal ajal puuriti. Lõppkokkuvõttes õnnestus meil valdade abiga leida 46 avatud puurauku,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. Uuringu käigus leitud avatud puuraukude arv ei ole kindlasti lõplik. Tõenäoliselt leidub looduses avatud puurauke rohkem.

Möödunud sajandil rajatud ja seni avatud geoloogilised puuraugud võivad mõjutada piirkonna põhjaveerežiimi ja -kvaliteeti, avaldades kahjulikku mõju kaevudele ning allikatele. Avatud puuraugud muudavad piirkonna põhjavee eriti haavatavaks erinevatele reostusallikatele. Valdav osa rajatud puuraukudest likvideeriti aastatel 1985-1988.

Uuringu läbi viinud OÜ Eesti Geoloogiakeskus leidis välitööde käigus 46 avatud puurauku, millest 24 soovitab likvideerida ning 16 konserveerida ja kasutada edaspidi põhjavee seireks. 6 puurauku säilitatakse maaomaniku soovil.

Uuringu käigus tehti 18 puuraugus ka geofüüsikalised uuringud. Kõigis leitud puuraukudes ei olnud võimalik uuringuid teha, sest neis olid takistused - kas prahti täis topitud, manteltorud deformeeritud vms. Rikkumata ja ligipääsetavates puuraukudes tehti kavernomeetrilised, gamma­kiirguse ja mõnedes ka vooluhulga uuringud.

24 puuraugu likvideerimise ja 16 puuraugu konserveerimise kogumaksumus on hinnanguliselt ligikaudu 128 000 eurot. Maksumus ei ole lõplik, kuna võib selguda, et osad põhjavee seireks soovitatud puuraugud on otstarbekam hoopis likvideerida.

Avatud puuraugud on plaanis likvideerida järgmise aasta teises pooles.

Uuringut rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jaga: