Värskest kaubandusuuringust selgub, et kõige kasumlikumad Euroopa jaeketid ei laiuta suurtel pindadel ning müüvad valdavalt omamärgitooteid. Lidliga on need trendid ka Eestisse jõudnud.

Maailma juhtiva ärinõustamisettevõtte McKinsey & Company aprillis ilmunud jaekaubandusuuringust selgub, et kitsamates majandusoludes on enamik tarbijaid pöördunud odavamate toodete poole. See survestab suuri hüpermarketeid ning annab eelise kodupoodidele ja väiksema formaadi kauplustele, mis suudavad pakkuda kuluefektiivsust, head hinda ja tugevat kaubamärki. 

Uuringust selgus, et jaeketil, kelle omamärgitoodete osakaal on üle turu keskmise, on 2,8 korda suurem tõenäosus turuosa kasvatada, võrreldes konkurendiga, kellel see osakaal on madalam. 

“Euroopa turgude andmed näitavad selgelt, et kaubanduse kasvu veavad ketid, kelle sortimendis on valdav osa omamärgitooteid ning kelle ärimudel on kuluefektiivne,” ütleb Lidl Eesti juhatuse liige Alexis Latorre, kelle vastutusalas on ketti sisseost. “Lidli edu saladus peitub lihtsuses ja süsteemsuses: me ei hajuta kliendi tähelepanu, vaid pakume täpselt seda, mida ta poest otsib.”

Nii rahvusvahelise turu-uuringute ettevõtte NielsenIQ kui McKinsey andmetel on omamärgitoodete turuosa Euroopas kerkinud ligi 40 protsendini. Mõnes riigis nagu Hispaanias, Šveitsis või Ühendkuningriigis moodustavad need juba üle poole kogu toidukaupade käibest. Kõige kiiremini kasvatavad Euroopas oma turuosa tänu sellele just odavketid nagu Lidl, Aldi ja Mercadona, kuna omamärgitoodete osakaal ületab nende sortimendis kohati juba 80 protsendi piiri.

“See tähendab, et tarbijad ei otsi enam tuntud brände vaid usaldusväärset poodi. Jaekett ise ongi muutunud brändiks,” märkis Latorre.

Hüpermarketid kiratsevad ka Eestis

Suuremate super- ja hüpermarketite kasv on aeglustunud. Seda on näha ka Eestis, kus nii mõnigi suurinvesteering ei ole oodatult käivitunud.

“Mis neist hüpermarketitest tulevikus saab, võib vaid ennustada Euroopa trendide põhjal. Näiteks Prantsusmaal tegutsev Groupe Casino on oma hüpermarketeid pidanud sulgema, Suurbritannia Tesco ja Sainsbury’s on hakanud oma hiigelkauplusi ümberstruktureerima, et tõmmata pidurit klientide lahkumisele discounter-kauplustesse.”

Eestis on samad muutused alles algamas. Lidli kiire laienemine ja klientide omamärgitoodete lojaalsus kinnitavad, et muu Euroopa trendid on siingi kanda kinnitamas.

"Näeme, et Eesti klient hindab aina enam läbipaistvat hinnastust ja kõrget kvaliteeti. Seetõttu ei saa ka meie endale lubada ruutmeetrite raiskamist. Meie poes peab iga nurk töötama eesmärgipäraselt, mis tagabki kuluefektiivsuse," rõhutas Latorre.

Ka hiljutised Eesti tarbijakäitumise uuringud* näitavad, et Lidl on püsinud liider ausa hinnastuse ja hinna-kvaliteedi suhte osas.

“Omakaubamärgi strateegia on ebastabiilses turuolukorras osutunud edukaks lähenemiseks nii globaalselt kui ka kohalikul tasandil. Suhteliselt piiratud valik, mis põhineb umbes 90% ulatuses omakaubamärgi toodetel, välistab vahendajad, kes võivad tarnete ja muude tegurite tõttu tõsta kauba lõpphinda. Selline mudel annab meile täieliku kontrolli tootmis- ja turunduskulude üle. Piiratud tootevalik võimaldab osta kaupa konkreetsetelt tootjatelt või tellida suuremaid koguseid väiksema tootevaliku raames,” selgitas Latorre.

Aina enam võetakse jaekaubanduses kasutusele automatiseerimistehnoloogiaid, et suurendada tõhusust ja tuua alla tegevuskulusid. Eesti ei ole erand, Lidli jaoks on see üks esimesi turge, kus pakutakse mitmeid uusi digitaalseid lahendusi.

“Näiteks saab tuua meie tehisintellektil põhinevad kaalud, mis tasapisi kõikidesse Lidli kauplustesse lisanduvad. Taolised uuendused paistavad tulevikus aina enam silma. Eestile on iseloomulik nn nähtamatute maksesüsteemide kasutuselevõtt, kus traditsioonilisi kassaprosesse asendatakse. Samal ajal ei tohi unustada eripõlvkondadele kohandatud lähenemisi,” ütles Latorre.

"Eesti lähiaastate jaekaubandust ei maksa iseloomustada kui suurt, valjut ja aina laienevat – pigem annavad tooni hoopis nutikad asukohavalikud, kuluefektiivne ehitamine ja usaldusväärne pakkumine. Kes turuosalistest nendes kriteeriumites valearvestuse teeb, on sunnitud oma mittekäivitunud suurpoe kas väiksemaks ehitama või sulgema,” lisas Latorre.

* RAIT uuring (veebruar 2025)

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta