On olemas kohti, kus sa võid rahumeeli väita, et oled hoidnud peos pöialpoissi. Ja keegi ei kahtlegi sinu vaimses tervises. Kabli linnujaamas hoitakse lindude rände ajal pöialpoisse iga päev peos. Ja mitte ainult pöialpoisse, vaid ka kõiki teisi linde, kes püünistesse satuvad.

Ja ainult ei hoita, vaid ka määratakse liik ja sugu ning umbkaudne vanus ja rõngastatakse. Väikelindude rände uurimiseks on rõngastamine ainus odav lahendus. Suurtele lindudele (kotkad ja toonekured) on paigaldatud ka raadiosaatjaid.

Lindude rõngastamisest Kablis rääkisid Bioneerile lähemalt ornitoloog Jaak Tammekänd ja Kablis vabatahtlikuks käiv linnuhuviline Aire Ojala.

Kablis rõngastatakse linde juba 1969. aastast. Linnujaama idee autoriks oli tolleaegne Nigula looduskaitseala direktor Henn Vilbaste. Rõngastamist teostatakse ka lähedases Pulgoja linnujaamas. Aastate jooksul rõngastatud lindude arv ulatub miljoni piirimaile.

FOTO: Kabli Linnujaam.

Maalilises rannakülas Kablis, mererannas on valmis seatud 17-meetrise kõrgusega linnurüsa. Linnujaama kogust võib leida erinevate lindude jalarõngaid.

"Kaalusime siin ära sada väikelindudele mõeldud rõngast ja saime kaaluks 0,01 grammi," teatab lindude rõngastamist juhtiv ornitoloog Jaak Tammekänd. Linnurõngad on valmistatud alumiiniumist ja nende eesmärk on olla individuaalset koodi kandev saatja linnule kogu järgnevaks eluks ilma linnu elutegevust häirimata. Võib ju mõelda, et äkki mõnele edevamale isendile isegi meeldib jala ümber olev rõngas.

FOTO: Jaak Tammekänd näitamas lindude õiget hoidmist.

Rõngastatud lindudele nimesid ei panda. Kellelgi pole selleks aega ega fantaasiat. Püügipäevikusse läheb kirja vaid liik, sugu ja umbkaudu pakutakse ka vanust.

Kabli linnujaam töötab regulaarselt igal aastal lindude sügisese rände ajal augusti keskpaigast kuni novembri alguseni.

Linnuleiud sõltuvad ilmast

"Päevad on erinevad. Linnud armastavad rännata ilusa ilma ja soodsa tuulega. Vihmase ja tuulise ilmaga minnakse sisemaal asuvatesse metsadesse tormivarju." kommenteerib Tammekänd.

"Pöialpoiss on hea lind algajale ornitoloogile," kommenteerib Aire Ojala, kes tegutseb Kabli linnujaamas vabatahtlikuna.

FOTO: Jaak Tammekänd näitamas lindude õiget hoidmist.

Kabli linnujaama koplis söövad kolm hobust rohtu. Üks tumedalakaline tuleb lähenevaid inimesi uudistama. Halvasti varjatud uudishimu taga on soov saada leiba või porgandit. Hobustel on oma roll. Nad asendavad heinaniitjat. Hobuste poolt söödav ja väetatud koppel on heaks elupaigaks kõredele, kelledele elutingimuste loomiseks on kaevatud ka paar madalat tiiki.

"Põllumajanduse lõppemisega rannakarjamaadel on rannaalad roostunud. See on vähendanud elustiku liigirikkust rannikul. Proovime siin elupaikade mitmekesistamisega eri liikidele häid elutingimusi pakkuda, " räägib Ojala.

Kas linnud vajavad toitmist?

Kabli Linnujaamas lindude toitmisega ei tegelda. Mõnikord riputavad külastajad üles tihaste tarbeks rasvapallikesi, aga muud ei tehta.

Iseenesest linnud täiendavat toitmist sügisel ei vaja. Kui, siis talvel lumetuiskude aegu. Pidev toitmine muudab linnud laisaks. Näitena võib tuua Tallinna lahel elutsenud luiged, kes inimeste poolt valesti toidetuna talvel hukkusid.

Kuid pole halba ilma heata. Hukkunud luiged said toiduks merikotkastele.

FOTO: Erinevas suuruses linnurõngad.

Kordame üle! Mida teha leitud linnurõngaga?

Kõigist rõngastatud lindude tabamistest (leitud surnult, püütud ja vabastatud, leitud jäänused jne) oleks vajalik teatada Matsalu lindude rõngastuskeskusse:

• e-posti aadressil ring@matsalu.ee või
• aadressil: Keskkonnaamet, Hiiu-Lääne-Saare regioon, Matsalu Rõngastuskeskus, Penijõe, 90305 Lihula vald, Läänemaa või
• telefonil 472 4220.

Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht (geograafilised koordinaadid või võimalikult täpne asukoht), -aeg ning linnuliik (kui võimalik), kelle jala ümber rõngas leiti. Võimaluse korral võib rõnga ka rõngastuskeskusesse saata, kuid see pole esmatähtis.

Mis tunne on hoida peos väikest värvulist?

Tundub, et lind on hirmunud, süda tuksleb meeletult, lind rabeleb abitult. Tekib hirm, et äkki teen ma talle liiga, pigistan liiga kõvasti.

„Kõige parem on lindu hoida suletud peos, nii, et pea jääb nimetis- ja keskmise sõrme vahele. Sellises asendis pole linnul võimalik rabeleda ega endale viga teha. Kui lindu selili asendis hoida, hakkab tiivuline enamasti surnut teesklema. Pole vaja karta, et linnule pigistamisega liiga teeb. Linnud on üpriski vintsked,“ selgitas Bioneerile ornitoloog Jaak Tammekänd. Muidugi ilmaasjata neid pigistada ka ei maksa.

Kas vahetevahel mõni lind püüdmise käigus viga saab? "Jah, seda juhtub, kuid väga harva."

Lisaks püügimõrrale püütakse linde ka põõsaste ja roostiku vahel asuvatesse tihedatesse, esmapilgul silmale nähtamatutesse võrkudesse. Ühte püüdevõrku on end kinni mässinud neli sinitihast. Vihane säutsumine kostub kaugele.

FOTO: Võrgud roostikus.

Aire Ojala kummardub võrgu lähedale ja alustab lindude ükshaaval võrgust välja harutamist. "Kõige esmane on kindlaks teha, kustpoolt lind võrku tuli," seletab ta. Vihane tihane rabeleb vabastamisele vastu. Kõige raskem tundub olevat linnu jalgade võrgust kätte saamine. Linnu jalad sobivad puust kinni hoidmaks ja seda enam suudab ta ennast võrku sisse mässida. Linnu võrgust välja harutamine tundub kõrvalt vaadates suure kunstina.

"Seda, et lind tuleks võrgust välja lõigata juhtub harva," kommenteerib Ojala. Väike sinitihane sõdib elu eest vastu ja pigistab nokka noore naise pihku. "Paar päeva tagasi kratsisid tihased mul käe verele. Sellega tuleb lindude rõngastamise juures arvestada." Kõige agressiivsemad väikelinnud on tihased. Märksa rahulikumad on puukoristajad ja pöialpoisid. Enim satubki linnupüünistesse tihaseid.

Allikas: kabli.nigula.ee

Märksa harvem satuvad võrku suured linnud. Varesed on targemad ja väldivad püüniseid. Neid võib võrkudesse sattuda vaid tiheda uduga.

Pea sama harva satuvad võrku ka kakulised. Hetkel pole kakulisi loota. Võrkudesse satuvad vaid sinitihased ja pöialpoisid. Metsas on kuulda ka puukoristaja häälitsusi. "Lindude vaatlemisel on häälitsustel tähtis roll. Sageli pole linde näha, kuid nende häälitsusi kuuleb kaugemale," selgitab Orula.

FOTO: Lindude vaatlemine Kablis.

Linnuvaatleja jaoks on olulised nii nägemine kui kuulmine

Linnuvaatlejal peab olema terav kuulmine. Näiteks pöialpoisi häälitsused on kõrgetes toonides, vanemaealine inimene neid tihtilugu ei kuule. "Sügiseti on linde raskem välimuse järgi määrata, kevaditi on linnud liigile omases pulmarüüs," lisab Orula veel.

Vahetevahel jääbki linnuliik vaatluse teel määramata ka vilunud ornitoloogiahuvilisel. "Kui alustada lindudega tegelemist, peab kõigepealt linde tundma," teatab Tammekänd. Nii see on. Et alati ei saa oma mälu usaldada, on linnukeskusel vabalt meelde tuletamiseks olemas ka lindude määrajad.

Haruldasi külalisi kohtab harva. Lisaks lindudele tegeldakse Kablis ka nahkhiirte ülelendude registreerimisega.

Selleks on üles seatud ööpäevaringselt ultraheli registraator Anabat SD1. Nahkhiired teatavasti tekitavad pimeduses orienteerumiseks ultrahelisid. Igal liigil on talle iseloomulik ultraheli sagedus, neid teades võib küllaltki täpselt öelda, millist liiki nahkhiire möödumisega on tegu.

Nahkhiirte kohta käivate andmete kogumisega tegeletakse alates 2008. aastast. Enim liigub Kabli kandis ringi pargi-nagkhiiri (ladina keeles Pipistrellus nathusii). Kolme hooaja kestel 2008 - 2011 on neid täheldatud 1622. Poole võrra vähem on liikvel põhja-nahkhiiri (ladina keeles Eptesicus nilsonii), keda on märgatud 708 korda. Teisi Eestis elavaid 12 nahkhiireliigi esindajaid on täheldatud kümneid kordi harvem, mõnda polegi Kablis kohatud.

FOTO: Vabatahtlikud Kablis.

Kabli Linnujaam ootab sügisel vabatahtlikke

Tegelikult on hooajal igal huvilisel võimalik tulla linnujaama vabatahtlikuks. Kohapeal saab läbida esmase koolituse, kuidas lindudega rõngastamise juures käituda ja koheselt hakkabki reaalne rõngastamine.

Linnujaam pakub vabatahtlikele öömaja ja linde. Toitlustuse ja transpordi eest tuleb huvilistel ise hoolt kanda. Linnujaama ülalkorrusel on neli magamiskohta.

Paraku selle sügisene lindude rõngastamine on lõppemas, kellel huvi võib selle õilsa tegevuse jätta järgmise aasta plaanidesse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta