4.–8.  aprillini kogunevad Tartu Ülikooli mitmete maade zoosemiootikud, et kõrgetasemelisel konverentsil rääkida loomade märgilisest maailmast, inimeste ja loomade suhetest ning loomade kujutamisest nii sõnas kui pildis, teatas Tartu Ülikool.

Konverentsil räägitakse eriala tulevikust, loomaaedadest kui semiootilisest keskkonnast ja ökokriitika vaatest loomadele aga ka loomi puudutavatest filosoofilistest küsimustest, samuti loomade rollist eri kultuurides.

Konverentsi ühe korraldaja, TÜ semiootika vanemteadur Timo Marani sõnul on zoosemiootikal Tartu Ülikooliga eriline seos, sest just siinses semiootika osakonnas asub zoosemiootika ühe rajaja Thomas A. Sebeoki memoriaalraamatukogu.

„Zoosemiootika on perspektiivne teadusharu just inimese ja teiste loomade vaheliste suhete uurimisel, samuti selliste hübriidsete nähtuste ja keskkondade kirjeldamisel, kus pole võimalik eristada kultuurilist ja bioloogilist alget,“ selgitas Maran ja lisas, et konverentsi näol on tegemist esimese sellises mahus zoosemiootikale pühendatud üritusega maailmas.

Konverentsil esinevad teiste hulgas üks maailma juhtivaid biosemiootikuid Jesper Hoffmeyer Taanist, kognitiivetoloogia üks rajajaid Colin Allen ning fenomenoloog, muusik ja linnulaulu uurija David Rothenberg USA-st. Kaugeimad külalised saabuvad Tartusse Brasiiliast, Jaapanist ja Lõuna-Aafrika Vabariigist.

Konverentsiga paralleelselt toimub doktorikooli intensiivseminar „Loomad, kultuur, keskkond“. Konverentsi raames korraldab Tallinna Loomaaed Tartu Ülikooli raamatukogus loomaskulptuuride näituse. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli semiootika osakond ja Eesti Semiootika Selts kultuuriteooria tippkeskuse ja Rahvusvahelise Biosemiootikauuringute Ühingu egiidi all.

Zoosemiootika on biosemiootika haru, mis uurib loomade omailma ja kommunikatsiooni semiootika vahendite abil.