Loomade eestkosteorganisatsioon MTÜ Loomus saatis avaliku pöördumise energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suttile, milles väljendab vastuseisu Kliimaministeeriumi kavatsusele eemaldada Hiiumaa loodusest täielikult kährikute populatsioon. Ministeeriumi plaan taotleda Euroopa Liidu LIFE programmist 200 000 eurot väikekiskjate massiliseks tapmiseks on organisatsiooni hinnangul eetiliselt vastuvõetamatu, praktiliselt ebatõenäoline ning ökoloogiliselt lühinägelik.

Kuigi kährik on Eesti looduses võõrliik, rõhutab Loomus, et kährik on leidnud oma ökoloogilise niši ning rannaniitude uuringud on näidanud, et peamine pesarüüstaja on hoopis rebane, mitte kährik. (See aga ei tähenda, et peaks tormama rebaseid tapma!) Seetõttu ei ole kährikute massiline hävitamine lindude kaitseks põhjendatud. Samuti on eksperdid, sealhulgas zooloog Tiit Maran, kahelnud projekti teostatavuses – kährikud naaseksid saarele tõenäoliselt uuesti, mis muudaks suuremahulise tapmistöö ja kulutatud ressursi asjatuks.

"Selle asemel, et suunata märkimisväärseid summasid loomade tapmiseks ja kulukate lõksusüsteemide rajamiseks, tuleks panustada looduslikele lahendustele ehk tõsta hundi kui väikekiskjate loomuliku vaenlase arvukust ja ühiskondlikku taluvust," seisab MTÜ Loomuse pöördumises.

Loomus juhib tähelepanu, et Hiiumaal pole viimase seitsme aasta jooksul registreeritud ühtegi hundi pesakonda, mistõttu puudub väikekiskjatel looduslik kontroll. Organisatsioon soovitab suunata eurorahad hoopis meetmetesse, mis toetavad kooseksisteerimist suurkiskjatega: korralike karjakaitseaedade rajamisse ja koeraomanike teavitustöösse. Statistika näitab, et vaid väike osa rünnakute all kannatanud karjakasvatajatest kasutab nõuetekohaseid ennetusmeetmeid. Toetades huntide naasmist ja panustades ennetusse, saab reguleerida väikekiskjate arvukust viisil, mis on püsiv, eetiline ja kooskõlas looduse tasakaaluga.

Loomuse pöördumisega saab tutvuda Loomuse kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta