Täna algab Kanadas, Montrealis osooni kaitseks loodud rahvusvahelise koostöölepingu osaliste kohtumine, kus Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana esindab Eesti Euroopa Liidu seisukohti. Montreali protokolli täitmine on olnud sedavõrd tulemuslik, et teadlased prognoosivad hõrenenud osoonikihi taasutumist 1980ndate aastate tasemeni veel selle sajandi keskpaigaks.

  • Kliima
  • 20. november 2017
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

„Osoonikihi kaitsmiseks tehtud ühiseid tulemuslikke jõupingutusi seadsid eeskujuks ka hiljuti ühispöördumise teinud rohkem 15 000 teadlast,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas: „Montreali protokolli edukuse kõige kõnekam näide on see, et tänaseks on käibelt kõrvaldatud ligikaudu 99% osoonikihti kahandavatest ainetest." Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine on ära keelatud näiteks aerosoolides, lahustites, vahtplastide tootmises ja Euroopa Liidus ka paljudes külmutusseadmetes.

Osooni seisund mõjutab  tugevalt inimeste tervist, sest mida õhem see on, seda rohkem ultraviolettkiirgust Maale jõuab. Eriti kahjulik on UV-B kiirgus, mille tugevnemine toob teadlaste väitel kaasa suurema haigestumise nahavähki ja silmkaesse. „Tänu Montreali protokollile on maailmas aastaks 2030 aastas 2 miljonit nahavähi juhtumit vähem. See on terve Läti riigi jagu inimesi!“ ütles Kiisler.

Montreali protokoll on rahvusvaheline kokkulepe, mis käsitleb osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib nende ainetega kauplemist riikide vahel. See võeti vastu 1987.aastal ehk 30 aastat tagasi.

Montreali protokolli on ratifitseerinud kõik maailma riigid – kokku 197 osalist. Eesti ühines  Montreali protokolliga 1996. aastal. Protokolli kohaselt peab iga osaline kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle.

Eestis mõõdetakse atmosfäärisambas sisalduva osooni koguhulka alates 1994. aastast Tõraveres. Selle kogus muutub aasta jooksul – osoonikiht on tihedam kevadel, õhem aga sügisel.

Montreali protokolli kohtumisel on fookuses eelarveläbirääkimised, energia efektiivsus külmutus-ja jahutusseadmetes ning muud osoonikihti kahandavaid aineid puudutavad sisuteemad. 23. ja 24. novembril on kohtumise kõrgetasemeline osa, kus Eestit ja Euroopa Liitu tervikuna esindab Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Jaga: