Täna, 17. detsembril Põllumajandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil tõdes põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et mahepõllumajandus on Eestis jõudsalt arenenud. Ministri arvamus põhines verivärskel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud aruandel. Ka Bioneer külastas pressikonverentsi.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Minister Seederi sõnul on mahepõllumajanduse toetamine Põllumajandusministeeriumi prioriteediks: „Sellel aastal on Põllumajandusministeerium toetanud mahetootmist ligi 76 miljoni krooniga ning tuleval aastal toetatakse seda ligi 100 miljoni krooniga. Samuti on Põllumajandusministeeriumi prioriteediks, et toodetud mahetoodang jõuaks tarbijani. Oleme muutnud 2009. aasta mahetoetuste tingimusi eesmärgiga, et tarbijani jõuaks senisest enam lõpptoodangut“. 

Tänasel pressikonverentsil tõdeti, et kogu maailmas on kasvamas nõudlus toidukaupade, sealhulgas mahetoidu järgi. Eestis on tarbijate nõudlus mahekauba järgi suurem, kui pakkujate valmisolek.

Eesti Konjunktuuriinstituudi põllumajandusturu uuringute sektori juhataja Pille Liivaauk tutvustas Põllumajandusministeeriumi tellimusel tehtud uuringut  "Kohalike mahepõllumajandustoodete ja –toidukaupade turg Eestis 2007. aastal“ Uuringuga selgitati välja  kodumaiste mahetoodete sortiment kauplustes, Eesti mahetooteid  müüvate kaupluste arv ja asukohad, mahetoodete osakaal põllumajandussaaduste ja toidukaupade toodangus, tarbimises ja siseturu müügikäibes.

Uuringust järeldus, et kiiresti on laienenud eelkõige mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, kuid töötlemine ja turustamine ei ole suutnud mahetootmise kasvuga sammu pidada. Samuti selgus uuringust, et Eestis on mahetoidukaupade turg arenemisjärgus. Iga aasta­ga tuleb turule järjest enam mahetooteid. Probleemiks on väikesed toodangumahud, vähene töödeldud toodete valik ning väike mahetooteid müüvate ketikaupluste hulk. Lisaks vajab tarbija jätkuvalt infot mahe­­tootmise põhimõtete, kohalike mahetoodete ja nende ostuvõimaluste kohta. Olenemata mahetoodete kõrgemast hinnast võrreldes tava­toode­tega, on neile toodetele olemas tarbijad ka Eesti hinnatundliku elanikkonna seas.

Eestis müüdi 2007. aastal Eestis toodetud mahe­­toidutooteid kokku ligi 36 miljoni krooni eest. Kogu toidukaupade (sh import­tooted) jaekäibest moodustasid kodumaised mahe­tooted 0,23%, koos importoodetega aga 0,5%.  Näiteks Rootsis oli mahetoodete turuosa 2-3%. Suurima osa mahetoodete jaekäibest andis mahepiima ja -piimatoodete, mahekartuli ja -köögivilja ning mahepuuvilja ja -marjade müük.

Eestis on vähemalt 50 kohalikku mahetoodangut pakkuvat müügikohta, enamik neist on väikesed ökopoed üle Eesti. Suurema tootevalikuga müügikohtadeks on Ökosahver, Maa, Ökotalukaup, Kaubamaja, Mahekaup, Looduspere ja Stockmann.  Lisaks  müüakse mahetoodangut  laatadel ja eri­ne­vatel üritustel.

2008. aasta jaanuarist novembrini müüdi Eesti kauplustes üle 300 eri­neva Eestis toodetud mahetoidukauba. Suurema osa sortimendist moodustasid mahepõllumajanduslikult toodetud taimeteed, kartul ja köögivili ning teraviljatooted (kokku 74% sortimendist). Paljud mahe­tooted on müügil vaid hooajal (nt värsked köögiviljad, marjad).

2007. aastal toodeti Eestis 15 000 tonni mahepiima (2,2% kogu piima­toodangust). Mahepiima-ja piimatoodete tarbimise osakaal piima kogutarbimises oli 0,5%. Kogu piima­toodete hin­nan­gulisest jaekäibest moodustasid mahepiimatooted 2007. aastal ligikaudu 0,4%. Mahepiimatoodete jaehinnad olid kauplustes 2008. aastal ligikaudu kolmandiku kõrge­mad sarnaste tavatoodete hindadest. Maheliha (peamiselt lamba- ja veiseliha) toodang moodustas 1,5% kogu lihatoodangust. Mahe­liha tarbimine moodustas vaid 0,04% kogu lihatarbimisest ja mahe­liha müük moodustas vaid 0,01% liha ja lihatoodete kogu müügikäibest. Mahemunade müügikäive moodustas 0,1% munade jaemüügikäibest. Mahemett toodeti 2007.aastal  8 tonni (1,1% kogu Eesti meetoodangust). Mahemee osakaal Eesti turu meemüügikäibes oli 1,4%.

2007. aastal oli maheteravilja tarbimise osakaal teravilja kogutarbimises toiduks 0,04%. Kodumaiste maheteraviljatoodete müügikäive moodustas kogu teraviljatoodete müügikäibest ligikaudu 0,1%.

Maheteravilja kokkuostuhind oli 2007. aastal ligi 60% kõrgem tavavilja kokkuostuhinnast. Maheteraviljatooted olid tarbijate jaoks ligi­kaudu kaks korda kallimad sarnastest tavatoodetest. Mahekartulit tarbiti 2007. aastal 1700 tonni ja mahe­köögivilja 240 tonni, mis moodustab  nende tootegruppide kogutarbimisest vastavalt 1,2 ja 0,3%.

Mahekartuli osakaal kartuli siseturu müügikäibes oli 2007. aastal 2,5%, maheköögiviljal aga napilt 0,2%. Mahepuuvilju toodeti Eestis 2007. aastal 342 tonni, mahemarju 95 tonni ja nende müügi­­käive oli 0,4% kogu selle tootegrupi müügikäibest Eesti turul.  2007. aastal toodeti Eestis 12,6 tonni mahemaitse- ja –ravimtaimi, müük moodustas 4,7% kogu maitse- ja ravimtaimede ning taimeteede jaemüügi­käibest ning nende  hind on keskmiselt 15% kõrgem analoog­sete tavatoodete hindadest.

Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2013. aasta eesmärgiks on suurendada kodu­maiste mahetoodete osa Eesti toiduturul 3%-ni.

Uuringuga täisteksti leiate järgnevast manusest:
"Kohalike mahepõllumajandustoodete ja –toidukaupade turg Eestis 2007. aastal“

Fotod toimunud pressikonverentsist leiate Bioneeri galeriist:
Fotoreportaaž Põllumajandusministeeriumis toimunud pressikonverentsist

Jaga: