Probleem, et makseraskustes tööandjad eiravad kollektiivse koondamise reegleid, tõstatus teravalt 12. märtsil, kui metallitööstusettevõte Ilmarine andis koondamisteated korraga 68 töötajale. Tööinspektsioon algatas Ilmarise vastu väärteomenetluse.

Kollektiivse koondamise puhul peab tööandja esmalt esitama töötajatele või nende usaldusisikutele ning Töötukassale täpsed andmed: mis põhjusel, millal ja kui mitut töötajat on kavas koondada. Alles siis, kui Töötukassa on otsustanud, et töölepingute kollektiivne ülesütlemine on võimalik, võib tööandja esitada töötajatele koondamisavaldused. Ilmarine ei teavitanud kollektiivsest koondamisest Töötukassat, kinnitas Maiken Sõrg, Töötukassa koondamistele reageerimise juht.

Tööinspektsioon teostab selle üle riiklikku järelevalvet, kas tööandja täidab kollektiivsel koondamisel informeerimise ja konsulteerimise kohustust. Ilmarise juhtumiga tegelenud tööinspektor-jurist Heli Ojavee kinnitas, et kui llmarises oli varem tööl 76 töötajat, siis 12. märtsil koondati neist korraga 68 inimest. Lisaks lahkus üks töötaja veebruaris seoses tähtajalise lepingu lõppemisega ning teine töötaja lahkus omal soovil 9. märtsil. 13. märtsil oli Ilmarisesse tööle jäänud vaid kuus inimest, peamiselt kontoripersonal.

Tööinspektsiooni väärteomenetleja Eda Oisalu algatas Ilmarise vastu väärteomenetluse. Töötukassa ja töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumise eest võib Tööinspektsioon väärteomenetluse korras karistada tööandjat rahatrahviga. 

Mullu laekus Eesti Töötukassale informatsiooni 99 koondamisjuhtumi kohta, sealhulgas töölepingute kollektiivsed ülesütlemised, tööandja maksejõuetusjuhtumid jms. „Koondamistele reageerimise teenust oli vaja osutada 82 juhtumi puhul,” ütles Maiken Sõrg, Töötukassa koondamistele reageerimise juht. „Probleeme esineb just nende tööandjatega, kes on muutunud maksejõuetuks. Tihti peab tööandjale põhjendama, et ka pankroti puhul peab järgima töölepingute kollektiivse ülesütlemise korda. Kui on tegemist kollektiivse koondamisega, kus ei ole pankrotti, käituvad tööandjad enamasti korrektselt ja ka töötukassat teavitatakse nii nagu peab.”

Käesoleval aastal ei täitnud nõutavat informeerimise ja konsulteerimise kohustust ka puu- ja köögiviljade hulgimüüja OÜ Rigual, kes pankrotistudes koondas 9. jaanuaril korraga kõik 131 töötajat ja soovitas neil hüvitisi küsida Töötukassast. Seepeale on pöördunud töövaidluskomisjoni poole 11 endist Riguali töötajat, kes nõudsid tööandjalt lõpparve summasid. Töövaidluskomisjon rahuldas nõuded 9 juhul, üks juhtum lõpetati muudel põhjustel ja üks töövaidlusasi on veel menetluses.

Tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu tõi välja tööandjate väärarvamuse, et kui juht on langetanud koondamisotsuse, siis pole töötajatel nagunii enam midagi päästa, mis nad ikka kaasa räägivad. „Tööandja piirab sellega töötajate seaduslikku õigust saada infot muudatuste kohta ja teha omapoolseid ettepanekuid,” kinnitas Meeli Miidla-Vanatalu.

Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on vähemalt 5 töötaja koondamine ettevõttes, kus töötab kuni 19 töötajat; vähemalt 10 töötaja koondamine ettevõttes, kus töötab 20 kuni 99 töötajat; vähemalt 10 protsendi töötajate koondamine  ettevõttes, kus töötab 100 kuni 299 töötajat; vähemalt 30 töötaja koondamine ettevõttes, kus töötab vähemalt 300 töötajat.


Infot, kuidas käituda töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, leiab Tööinspektsiooni kodulehelt siit ja Töötukassa kodulehelt siit.