Koduse nimega kodukakk ongi parkide või kodulähedaste metsade elanik. Nimi, mis pealtnäha ei peta ja oma õiget nimekandjat kaunistab.
- Marek Vahula lood
- 6. mai 2024
Mere äärde, arvatakse, tal asja ei ole, ometi tõestas Kasispea mees Erik Sanström hoopis vastupidist. Kõverikus mustas lepas oli suur auk sees ja seal oligi kakukodu. Mereviiruni vast kakskümmend sammu minna ja metsa ei kübetki ümberringi. Jändrik lepapuu olevat kodukaku koduks juba aastaid, nii räägib väherääkiv suu ja ometi sai kakukodu saladus minu omaks.
Suleke puu all või räppetombuke rohus rääkis ise enda eest. Minu elu kõige omapärasem kakukodu oligi sündinud tõsiasjaks. Pea üksikuna kasvas see lepavana veel kümmekond aastat, kuni sügistorm ta murdis. Ja juppideks ta saeti ja nii sai merekaku aara ümber.
Järgi jäi kakulugu kui selline sellest haruldasest kakukodust, mis kinnitab, et otsida tasub seda sealtki, kus pealtnäha midagi leida ei ole.
Kasispea, 1991.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
