Microsoft avaldas värske küberkaitse raporti (Microsoft Digital Defense Report), mille kohaselt on enam kui 52% teadaoleva motiiviga küberrünnakutest seotud väljapressimise ja lunavaraga. Luuretegevusegaseotud juhtumid moodustavad seevastu vaid 4%. Tänased ründajad on valdavalt finantskasu taotlevad küberkurjategijad, mitte riiklikult toetatud tegutsejad. Asjaolu, et 80%-l juhtudest on sihiks andmete vargus, on märk sellest, et oht puudutab kõiki.
- Tarbimine ja tervis
- 20. oktoober 2025
- Foto: Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Microsoft töötleb iga päev üle 100 triljoni signaali, tõrjub umbes 4,5 miljonit uut pahavarakatselist rünnet, analüüsib 38 miljonit identiteediriski ja kontrollib 5 miljardit e-kirja pahavara ning õngitsemise suhtes. Automatiseerimine ja kergesti kättesaadavad küberkuritegevuse tööriistad on muutnud ründed senisest mastaapsemaks, samas kui tehisintellekt aitab luua üha usutavamat ja keerukamat ründesisu.
Küberjulgeolek on juhtkondade vastutus
Raport saadab selge sõnumi: küberturvalisus pole enam pelgalt IT-küsimus, vaid strateegiline juhtimisprioriteet. Ettevõtete juhid peavad lõimima turvalisuse iga digitaalse muutuse keskmesse.
Ründajad ei puhka
2025. aasta esimese poole andmetel paiknes Eesti maailmas 63. kohal riikide seas, mille inimesi tabas enim küberkuritegevust; Läti oli 64. ja Leedu 53. kohal.
“On julgustav näha, et ükski kolmest Balti riigist ei kuulu enim mõjutatud riikide hulka. Samas, ründajad ei puhka – nad kasutavad kiiresti ära uusimaid tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti,“ sõnas Renate Strazdina, Microsofti Põhja-Euroopa klastri tehnoloogiajuht.
“Näeme muutust, kus üha enam on sihikul lisaks valitsustele, ka väiksed ja keskmised ettevõtted, seda sageli isegi riiklike ründajate poolt. See areng tähendab, et peame kõik jätkuvalt panustama küberjulgeolekusse. Ühise koostöö ja valvsuse abil saavad Balti riigid jääda vastupidavaks ja olla eeskujuks kogu piirkonnale,“ lisas Strazdina.
Rünnakute all on elutähtsad teenused
Haiglad, koolid ja kohalikud omavalitsused on üha sagedamini rünnaku all – nende käsutuses on tundlikud andmed, kuid piiratud küberkaitsevõimekus. Tagajärjed võivad olla tõsised: viibiv arstiabi, häiritudharidussüsteem ja seisakud transpordis. Lunavararündajad kasutavad neid nõrkusi ära, teades, et need sektorid on sageli süsteemide taastamise eest valmis kiiresti tasuma.
Turvalisuse parandamine on vältimatu
Microsofti raport rõhutab, et vananenud turvameetmed ei ole enam piisavad. Vajalik on kaitsevõime kaasajastamine ja tihe koostöö riikide ning ettevõtete vahel. Üksikisikute puhul saab üle 99% identiteedirünnakutestennetada mitmetasemelise autentimise (MFA) abil – eriti tõhus on andmepüügi-kindel MFA.
Riikidevahelised ohud püsivad
Kuigi enamiku rünnakute taga on kurjategijad, sihivad riiklikud ründajad endiselt võtmesektoreid ja piirkondi, eeskätt luure- ja majandusliku kasu eesmärgil:
Hiina laiendab ründeid erinevate tööstuste ja MTÜde vastu, kasutades varjatud ligipääsuks nõrku seadmeid;
Iraan ründab Euroopa ja Pärsia lahe logistikaettevõtteid, tõenäoliselt eesmärgiga häirida kaubaliiklust;
Venemaa on laiendanud ründeid Ukrainast kaugemale, eriti väikeste NATO-riikide ettevõtete vastu, kasutades neid väravatena suuremate organisatsioonide süsteemidesse;
Põhja-Korea keskendub rahalisele kasule ja luurele, saates välismaale IT-töötajaid, kelle teenistus suunatakse režiimi toetuseks.
Tehisintellekt kiirendab ohtude arengut
Tehisintellekti kasutavad nii ründajad kui ka kaitsjad. Küberkurjategijad automatiseerivad AI abil andmepüüki ja loovad sünteetilist sisu, samal ajal kui kaitsepoolel aitab AI avastada ohte ja sulgeda turvaauke senisestkiiremini.
Küberjulgeolek on ühine vastutus
Ohtude üha keerukamaks muutudes peavad organisatsioonid pidevalt oma kaitset uuendama ja vastavat teavitustööd tegema. Valitsustel tuleb omakorda luua selged raamistikud, mis kehtestavad pahatahtlikele tegudelereaalsed tagajärjed ja toetavad läbipaistvust. Microsoft panustab globaalselt turvalisuse tugevdamisse oma Secure Future Initiative’i ja rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.
Kuna digitaalsed arengud – sealhulgas tehisintellekti kiire levik – muudavad meie majanduse ja ühiskonna aina haavatavamaks, on küberkaitse nüüd lahutamatu osa majanduslikust stabiilsusest, avalikust usaldusest ja inimeste turvatundest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
