Haigusi seostatakse sageli väsimuse, palaviku ja valuga. Siiski ei pruugi terviseprobleemid endast alati märku anda ning sümptomid tekivad alles siis, kui kahju on juba tehtud. Regulaarne vereanalüüs aitab need varakult avastada ja tervisemuresid ennetada.

Kõrge kolesterool – vaikne riskitegur

 

Laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa sõnul on kõrge kolesterool üks levinumaid varjatud terviseprobleeme – seda esineb üle poolel eestimaalastest. Kõrge LDL- ehk “halva” kolesterooli tase ei anna mingeid sümptomeid, mistõttu nimetatakse seda vaikseks tapjaks. Tihti on esimeseks märgiks juba infarkt või insult.

“Levinud müüt, et kõrge kolesterool kimbutab vaid keskealisi ülekaalulisi mehi, ei pea paika – kõrgeid väärtusi esineb nii noortel kui ka naistel, eriti pärast menopausi,” märkis dr Raave-Sepp. Ta tõi välja laboriandmed, mille kohaselt on 27% 19-25-aastastest naistest ja 23% sama vanadel meestest kolesteroolitase üle normi. Seetõttu soovitab arst kolesterooli regulaarselt kontrollida juba alates nooremast east.

 

Veresuhkru kõikumised võivad jääda märkamata

 

Tervisekassa andmetel on 2. tüüpi diabeet Eestis tõsine ja kasvav terviseprobleem, mis puudutab märkimisväärset osa elanikkonnast. Igal aastal diagnoositakse ligikaudu 5600 uut 2. tüüpi diabeedi juhtu ning TAI andmetel on 90% neist üle 45-aastased inimesed.

“II tüüpi diabeet kujuneb sageli aeglaselt ja võib aastaid kulgeda märkamatult. Kerge väsimus või sagedasem janu ja tualetis käimine ei pruugi tunduda tõsine, kuid ravimata diabeet põhjustab südame- ja neeruhaigusi, nägemiskahjustusi ja närviprobleeme. Vereanalüüsid, näiteks glükoosi- ja HbA1c test, aitavad hinnata, kas organism suudab veresuhkrut kontrollida või on juba kujunemas diabeedieelne seisund,” selgitas dr Raave-Sepp.

Eesti laboristatistika andmetel oli eelmisel aastal normist kõrgem glükoositase 22% ja glükohemoglobiin (HbA1c) 31% prooviandjatest. Need protsendid on püsinud sarnased aastast aastasse.

“Glükoositase näitab, kui palju on veres suhkrut hetkel, st vereproovi võtmise ajal. Seda mõjutab ka näiteks viimane söögikord. HbA1c näitab, kui kõrge on olnud veresuhkru tase viimase 2–3 kuu jooksul. See annab pikemaajalise ülevaate ja aitab hinnata, kui hästi on veresuhkur kontrolli all,” rääkis Dr Raave-Sepp.

 

Kilpnäärme talitlushäired

 

Kilpnääre mõjutab kogu ainevahetust, ent häired võivad väljenduda vaid meeleolumuutuste, kaaluprobleemide või külmatundlikkusena. Lihtne vereanalüüs (TSH ja ft4) paljastab, kas tegemist on alatalitluse või ületalitlusega.

“TSH ja fT4 tase näitab, kuidas kilpnääre töötab. TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon näitab piltlikult, kas aju käsib kilpnäärmel rohkem hormoone toota. Kui TSH on kõrge, viitab see kilpnäärme alatalitusele, kui madal, siis ületalitusele. FT4 ehk vaba türoksiin on üks kilpnäärme hormoonidest, mis näitab, kui palju kilpnääre tegelikult hormoone toodab. Seepärast mõõdetaksegi neid kahte näitajat kilpnäärme talitsuhäirete diagnoosimiseks koos,“ selgitas laboriarst.

SYNLABis 2024. aastal mõõdetud TSH analüüsidest olid normist väljas 12,5% naistest ja 8% meestest, normist väljas fT4 esines nii 5% naistest kui ka meestest.

 

Maksahaigused

 

Ka maksahaigused võivad areneda märkamatult. Näiteks C-hepatiit võib aastaid kulgeda ilma sümptomiteta, kuid suurendab oluliselt maksavähi riski. Haigust on võimalik avastada lihtsa vereanalüüsiga. Laboriarst tõi välja, et testima peaksid ennast eelkõige inimesed, kellele on tehtud vereülekanne enne 1994. aastat või need, kellel on tätoveeringud või keha augustusi, kes on kasutanud püsimeiki või on jaganud mingil põhjusel teise inimesega süstalt.

 

Üha sagedamini diagnoositakse ka rasvmaksa, eriti mittealkohoolset rasvmaksahaigust

 

 Dr Raave-Sepp tõdes, et rasvmaksa ei saa otseselt hinnata veretestidega, aga rasva ladestudes maksa tekib maksarakkude kahjustus ja seda peegeldab verenäitaja alaniini aminotransferaasi ehk ALATi tõus. Siiski ei pruugi ALATi tõus olla alati seotud rasvmaksaga, seega peab arst diagnoosimiseks täpsustama, mis kahjustust põhjustab. Rasvmaks tuvastatakse enamasti ultraheliuuringu käigus.

 

Regulaarne kontroll tasub end ära

 

Eestlased kipuvad arsti poole pöörduma alles siis, kui probleem on juba tõsine. Dr Raave-Sepp rõhutas, et vereanalüüsid, perearsti juures tehtavad kontrollid ja sõeluuringud on tihti ainsad viisid avastada “vaikseid” haigusi enne, kui need muutuvad ohtlikuks.

„Enamik probleeme – kõrge kolesterool, diabeet, rasvmaks ja südamehaigused – on kas ennetatavad või varakult avastatavad. Tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine, hea uni ja tervislikud harjumused koos ennetava tervisekontrolliga aitavad elada pikemalt ja tervemalt,“ võttis laboriarst kokku.

 

Sarnased artiklid