Selle talve lugu algas ilma minuta. Olin kaugel linnas ja ei saanud sealt loodust uudistama tulla. Esimene valge lumi sadas maha ilma minu nägemata ja esimesed öökülmad saabusid ilma minu tundmata.

Minu selle talve esimene reis viis Palmsesse. Üksi pargis jalutades märkasin väikest tumedat loomakest. Mink ehk ameerika naarits uudistas suurt koprapesa. Ta ronis oksakuhila peal ringi. Talvine väike teatritükk ei kestnud kaua, minutit viis, siis lahkus peaosatäitja ning tema järel ka ainuke pealtvaataja - mina.

See kohtumine oli selle talve esimene märgatud loom. Sellega algas valge rõõmus aeg. Leitud loomast rääkisin ka teistele ja uudishimulik mink sai selle päeva kangelaseks.

Mida ta koprapesast taga otsis ja mida leidis, seda võib aimata. Kas ta leidis üles selle, mida otsis, seda ma ei tea, küll aga tean, et saan selle kohtumise põhjal kirjutada üles loo „Mink koprapesal”.

Õnnelik valge talveaeg oli oma alguses. Ja õnnelikul pargis käijal,õnnestus olla õigel ajal õiges kohas. Väike askeldav loomake ajendas mind seda lugu kirja panema, et ka teised sellest osa saaksid. Ja nii saab ka pisike mink suuremaks, kui ta oleks olnud ilma minuta ja minu kirja pandud loota.

23.12.2000


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!