Mehest, kes saega, köiiega ja kirvega metsas käib, võib mõelda niimoodi ja naamoodi. Sellist kahtlustust võisin tekitada minagi, sest käisin metsas hiireviudele puude otsa tehispesi üles seadmas. Et viud minu vaatlusalal ikka paremini elada saaks.

Seda tänuväärset hobi ma harrastasin kunagi nooruses. Enne sobiva puu väljavalimist andsin mõtetele hoogu, kas koht tundub ikka õige ja lindudele minu tehtud tehispesa meeldiks.

Nooruse mõtted kulgevad sageli niimoodi ja naamoodi. Korda kolm leidsin sama puu otsast, kuhu tehispesa kavatsesin rajada, eest juba päris ehtsa viupesa.

Mida see näitab? Et ma tunnen nende elutavasid väga hästi ja mul on terav vaist. Kolm korda on suur number, et olla juhuslik valik. Kolm korda olin samal lainel, kui viud ise ja valisin oma tehispesa jaoks välja sama pesapuu.

Ennast kiidetakse kõige rohkem nooruses ja vanaduses. Mina teen seda siinkohal, kui hakkan keskikka jõudma. Kõik tehispesad ehitasin üksinda ja rohkem kiitjaid ja tunnistajaid mul pole kusagilt võtta.

Tehispesi pannakse paljudele lindudele. Ka suurtele kotkastele näiteks. Mina tegin seda meie tavalisematele kullilistele, hiireviudele. Eks ikka seepärast, et lootsin nende lindude kohta uusi teadmisi saada.

Ometi suhtuti minusse nooruses selle omapärase hobi tõttu niimoodi ja naamoodi. Kuna ma siiski lõputult rumal ei ole, siis on siin kinnituseks see kirjapandud palake.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!