Tuhaväli nr 2 on üks kolmest Narva külje all paiknevast hiiglaslikust maa-alast, kus taimed ega puud kasvada ei taha ning kuhu ladestatud põlevkivituhk jääb meile alatiseks põlevkivienergeetikat meenutama. Edaspidi peaks see Balti elektrijaama vahetus läheduses asuv 576 hektari suurune ala aga tuntumaks saama kui Narva tuulepark, millele möödunud nädalal ka nurgakivi pandi.

Eesti Energia püstitab tuhaväljale 39 MW võimsusega tuulepargi, mille 17 tuulikuga on võimalik tulevikus katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus.

 „Tee tuhast tuuleni on olnud pikk,“ sõnas nurgakivi tseremoonial Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ning lisas, et vaevalt oleks põlevkivi elektrijaama rajajad üle poole sajandi eest uneski osanud näha, et sillutavad teed tuulepargile. Ka kinnitas riikliku energiatootja juht, et põlevkivi tuhka, mille ladustamisaladele annab tuulikuid püstitada, jätkub meil ka tulevikus nii põlevkivist elektri kui ka õli tootmise tõttu.

Sandor Liive kiitis ka Saksa tuulikutootjat Enerconi, kes oli valmis vastu võtma maailmas ainulaadse, põlevkivituhal seisva tuulepargi ehituse väljakutsed. Tuuliku vundament tuleb nimelt rajada 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhavälja selle aluspinnasesse, tagades nii tuuliku stabiilsuse. Ühe tuuliku kaal koos vaiade ja vundamendiga on 2500 tonni ning tuulepargi kogumaksumuseks on ligikaudu 58 miljonit eurot.

Enerconi esindaja Baltimaades Joern Kristensen toonitas oma kõnes, et ei soovi poliitiliseks minna, kuid märkis, et kui ühe tuumajaama ehitamiseks kulub 25 aastat, siis tuuleelektrijaama ehitab valmis kahe kuni kahe ja poole aastaga. Kristensen lisas, et ajaga, mis Eestil kuluks oma tuumajaama rajamiseks, annaks püstitada 1000 MW ulatuses elektrituulikuid.

Narva tuhavälja tuulepargi ehitus algas 2010 aasta talvel ning selle aasta kevadel-suvel püsitatakse betoonist tornid. Suve teisel poolel algab tuulikutorni raudosa, gondli ja labade paigaldus ning veel selle aasta lõpus peaks esimesed loodussõbralikult toodetud elektrikogused võrku jõudma.


Artikli ilmumist toetas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.