Minu kodukandis neid marju ei kasvanud ega kasva ka praegu. Seepärast olid minu jaoks need marjad täielik eksootika ehk tundmatu liik, mida polnud ma varem näinud.
Põldmurakas ehk põldmari (Rubus caesius)
Rahvapärased nimed: marivars, põldvääne ja karumarjad.
Eks ta ikka rohkem Lääne-Eestis kasvav taim ole. Ilmselt sobivad talle paepealseid kohad paremini.
Käisime neid korjamas esimest korda 1985. aastal kuskil Saue kandis. Sõbranna tädi viis meid autoga oma kodukanti ja lasi seal metsaservas autost välja. Leppisime kokku, millal ta meile järgi tuleb ja läinud ta oligi.
Mäletan veel oma mõtteid, et mida me selle natukese ajaga ikka jõuame korjata. Aga kui marjakohta saime, olid igal pool marjad ja selle taime okkalised varred. Käima suurt ei pidanudki, täida ainult oma plännikut. Meie nõud said üpris ruttu täis. Ülejäänud aja sõime niisama marju ja nautisime ilusat ilma. Läksime ju marjule käigupealt, kleitides.
Me ei jõudnud ennast sellepärast ära kiruda. Tundusime endilegi täielike linna tibidena. Saime sealt tõelise õppetunni. Need põldmarjade varred on ju väikeste okastega. Muidugi olid meie jalad varsti kaunis kriimustatud.
Näpud ja käed olid lillaks muutunud. Ega suudki targemad polnud. Mu sõbranna oli neid marju varem korjanud, aga mina polnud neid varem mitte näinudki. Minu jaoks olid need marjad mingid maad mööda kasvavad sinised vaarikad. Suhtusin neisse millegipärast eelarvamusega.
Aga moos, mida lootsime saada, pidi sõbranna sõnul kõik kannatused korvama.
Kui tädi lubatud ajal meile järgi tuli, sai ta kõigepealt meie üle hea kõhutäie naerda ja lubas siis ise meid ilusasti koduukse ette ära viia, sest ei saa ju niisugustena meid linnapeale lahti lasta. Ehmatame veel linnarahva ära. Olime selle lubadusega kohe kärmelt nõus. Kodus sai marjad puhastatud ja moos valmis keedetud. Moos tuli imehea.
Rohkem ma põldmarju korjama polegi saanud. Töö tõttu raudteel tatsates olen neid raudtee ääres kasvamas näinud küll ja küll. Endise raudteelasena tean ma liialt hästi, et sealt ei kõlba marju korjata, raudteel toimub ju iga suvi umbrohutõrje ja targem on mürgitatud marju mitte süüa. Ei tea ju kunagi, kas mürgitamist juba tehtud või ei. Olen neid siis lihtsalt pildistanud. Selleks nad ju ikka kõlbavad. Kõige rohkem pani imestama, et nad isegi Nõmmel raudtee ääres kasvasid. Nõmme on ju ikkagi linn. Ju neile siis koht ja pinnas sobisid. Mida seal veel vaja on, muud kui kasva.
Põldmarjad ehk põldmurakad kasvavad lubjarikastel muldadel metsaservades, lagendike ja teede servades ning kiviaunades. Lõuna- Eestis neid ei leidu. Tegemist on okkalise põõsastaimega, mille noored võrsed mõnikord ronitaime sarnaselt pikaks kasvavad ja lausa maapinnale vajuvad. Viljad on peaaegu mustad, sinikashalli vahakirmega ning valmivad augustis või isegi septembris. Väga väärtuslik ja tervislik mari, mis säilib hästi isegi vesihoidisena. Sobib ka teistele hoidistele kaunist värvi andma. Marjad sobivad imehästi igat sorti küpsetiste sisse. Toon siin ära ühe väga maitsva ja lihtsa koogi retsepti. Olen ise seda kooki mitmeid kordi küpsetanud ja alati on ta meeletult maitsev.
PÕLDMARJA KOOK:
Põldmarjadega mahlane ja igati maitsev küpsetis on lihtne valmistada. Kui parasjagu põldmarju saada pole, siis sobivad ka sügavkülmast võetud marjad või võib põldmarjad asendada vaarikate, sõstardega või mustikatega. Koogile sobivad ka hästi tükeldatud õunad. Sügavkülmast võetud põldmarju ei ole vaja enne küpsetamist üles sulatada, kuid võiks sel juhul lisada täidisele umbed 3 spl jahu. Teine võimalus on enne koogile lisamist segada marjad 2 spl jahu ja 1spl tärklisega, et külmunud marjad ei teeks kooki liiga lödiks.
PURUTAINAS:
200 g nisujahu ja 1 tl küpsetuspulbrit või 200 g riisijahu ja 1 tl küpsetuspulbrit
1 sl vanillisuhkrut
3 sl suhkrut
50 g mandlilaaste
100 g külma võid
Sega omavahel kõik kuivained, sh mandlilaastud. Tükelda või ja haki noaga või näpi sõrmedega kiirelt purutainaks. Aseta tainas täidise valmistamise ajaks külmkappi.
TÄIDIS:
4 muna
3 sl suhkrut
380–400 g (1 tops) klassikalist või hapukoorega kodujuustu
200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima
1 sl nisu- või riisijahu
200–300 g põldmarju
peotäis mündi- või melissilehti (soovi korral)
peotäis mandlilaaste
Klopi munad suhkruga kergelt lahti ning sega läbi kodujuustu, kohupiima ja jahuga.
Määri 24–26 cm läbimõõduga ümmargune vorm võiga ja puista üle jahuga. Laota 2/3 tainast vormi põhja, vala peale täidis, puista sellele marjad ja seejärel kata ülejäänud taigna puruga. Kõige peale puista peotäis mandlilaaste.
Küpseta 200 kraadises ahjus 30 minutit. Lase koogil vormis jahtuda ja aseta see siis kuni söömiseni külmkappi. Kook on parim jahtununa või külmana; eriti hea aga järgmisel päeval. Serveerimisel puista soovi korral peale veel värskeid põldmarju ja mündi- või melissilehti.
Head küpsetamist! Loodan et see meeldib teile.
Selle loo kirjutamisel olen kasutanud Wikipedia artiklist "Põldmurakas" pärinevaid andmeid
Koogi retsept pärineb Toidublogist ”Jagatud rõõm”. Autor Silja Luide..
#siljaretseptid #jagatudrõõm #siljaluide #siljafood
Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
