Kaks kaklejat olid metsavahi jutus peidus. Vaikses metsavahitoas kõlas Tooma jutt ja sealt mu õhtulugu sündiski.

Kassikakk oli oma pesa teinud raiesmikule, kännu kõrvale. Kährikkoer oli sellele peale sattunud. Suur öökull mitte ei olnud ära lennanud, vaid asus oma pesa ja mune kaitsma. Maha jäid võitluse jäljed, küll kähriku karvad, küll kakusuled. Lõpuks oli kährik otsa ringi keeranud ja lahkunud. Sedakorda siis ilma kõhutäieta.  Kakk haudus munadest kaks poega välja ja oli kindlasti oma võidu üle uhke ja õnnelik. Nii nagu mina olin kunagi uhke ja õnnelik oma metsavahi üle.

Neeruti, jürikuu, 1986.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!