Muutused majanduses ja tööturul on keeruliseks teinud noorte tööotsijate elu. Kui headel aegadel on tööandjatel tahtmist ja jaksu noortele võimalusi anda, siis majanduslanguse tingimustes ei mõelda tihti sellele, mis saab ülehomme, mil tänane noor võiks tööandjale olla suurepärane töötaja, vaid nähakse ainult homseid probleeme.

Septembris võttis end Eesti Töötukassas töötuna arvele 2658 noort vanuses 16-29. Kokku on noori töötuid üle Eesti 10 951. Noorte tööturule või õppima aitamiseks on aga mitmeid võimalusi, mida pakuvad nii töötukassa kui ka omavalitsused ja noortekeskused.

„Kindlasti on sel aastal noortele töö leidmine muutunud oluliselt keerulisemaks. Seda võib selgitada asjaolu, et enamik noori töötab valdkondades, mis kõige rohkem koroonakriisis kannatasid. Noor võib tihti tööle kandideerides vaid kogenematuse tõttu jääda halvemasse seisu, sest puuduvad oskused kandideerimisdokumentide vormistamisel või tööintervjuu kogemus,“ kirjeldas noorte olukorda tööturul Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna noortevaldkonna juht Olav Kersen.

Tööandjad hindavad ja usaldavad olemasolevat töökogemust, koolitusi ja haridusteed rohkem kui nende puudumist, seetõttu soovitab Kersen noorte konkurentsivõime parandamiseks pöörduda karjäärispetsialistide poole, kes oskavad noori nõustada.

„Tihtilugu ei saa noored kandideerimisel esimesest voorust edasi, kuna neil ei ole CV-s ette näidata kogemusi. Samas on ekslik oodata tööandjatel noorelt inimeselt pikaajalist töökogemust,“ nentis Kersen.

Eesti Töötukassa sõnul peitub lahendus noortele suunatud tugisüsteemides ja karjääriteenustel, kus noored saavad end harida ja omandada baaskogemuse, et tõsta enda võimalusi töökoha saamisel. „Töötuna arvele võtmine või karjäärinõustajalt abi küsimine ei tohiks olla häbiasi, vaid pigem julgus võtta kontroll enda elu üle,“ lausus töötukassa noortevaldkonna juht. Tema sõnul alustab veerand töötuna arvel olevatest noortest esimese 4 kuu jooksul mõnel töötukassa teenuse saamist, näiteks osaledes tööpraktikal, koolitusel või tööklubis, septembris osales karjääriteenustel kokku 2024 noort vanuses 16-26.

Hinnanguvabasid noorte nõustajad on palju

Karjääriteenused ongi mitmetahuline protsess ja üldjuhul ei koosne kunagi ainult sobiva eriala või töövaldkonna leidmisest. „Kindlasti abistame kandideerimisdokumentide ja erinevateks vestlusteks ettevalmistamisega. Samuti karjääriplaani koostamise, eneseanalüüsi, hobide, huvide ja arenguvajaduste kaardistamisega. Lisaks aitame kõikide väljaspoole karjääriteenuseid jäävate töötukassa teenustega: palgatoetus, tööturukoolitused, nõustamisteenused, töövõime hindamine, tööpraktika, tööklubi,“ loetles noortevaldkonna juht.

Noorte toetamiseks on abikäe ulatanud ka kohalikud omavalitsused koostöös Sotsiaalministeeriumiga noortegarantii tugisüsteemi näol.

„Noored sageli ei teagi, et nende murele on lahendus või et on keegi, kes neid selle juures toetada saaks. Noortegarantii tugisüsteemi pakub 16-26-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele tuge haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks, tehes seda omavalitsuse juhtumikorraldaja kaudu, kes võtab noorega e-kirja või sõnumi teel ühendust ning noorel tuleb ainult nõustuda abi vastu võtmisega,“ tõi sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson esile, lisades, et seni on programmist tuge saanud üle 1000 noore.

Kersen tõi välja, et neutraalseid nõustajaid, kes saavad noort hinnanguvabalt aidata, on palju. „Tuleb vaid ise astuda esimene samm, olgu selleks töötukassa karjäärispetsialist või konsultant, kelle juures saad ennast töötuna arvele võtta, noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldaja, noortekeskuse või Tugila noorsootöötaja. Ei pea kartma, et äkki lähed valesse kohta, sest lõpuks jõuad ikka õige inimese juurde,“ julgustas Kersen.