Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskkonnaministrid arutasid möödunud nädalal Pariisis keskkonnavaldkonna tulevikku ja võimalusi, kuidas kasvatada majandust ja parandada inimeste elujärge ilma loodusvarasid ülekulutamata.

OECD poolt ettevalmistatud analüüs näitab, et kui tänaseid poliitikaid ei muudeta, on 2050. aastaks iga kümnes looma- või taimeliik väljasuremisohus. Loodusliku mitmekesisuse vähenemine mõjutab ühtlasi väga otseselt inimeste heaolu, eriti maapiirkondades. 50% rohkem kasvuhoonegaase toob kaasa kliimamuutuste kiirenemise ja kliimapõgenike arvu kasvu. 2050. aastaks on kasvava rahvaarvuga maailmas suurenenud praegusel kursil jätkamise korral energiatarbimine 80%, 85% sellest toodetaks taastumatutest allikatest. Samuti prognoosib OECD, et globaalne nõudlus vee järele kasvab 55%, samas kui pea pool maailma elanikest elab veevaesetes piirkondades. Õhusaastest saab selleks ajaks suurim keskkonnast tulenev enneaegsete surmade põhjustaja 3,6 miljoni surmaga aastas.

„Analüüsist selgub ka see, et õigete ja konkreetsete poliitikatega on võimalik olukorda oluliselt parandada. Üheks viisiks seda teha on maksustada töö tegemise asemel saastamist, loodusressursside kulutamist. Eesti keskkonnatasude süsteem, mis sunnib loodusvarade kulutajaid selle eest maksma ja suunab saastamisest ja ressursside kulutamisest kogutud raha keskkonda ja saastamise vähendamisse tagasi, on üks, mida sageli eeskujuks tuuakse,“ ütles kohtumisel Eestit esindanud keskkonnaminister Keit Pentus.

Ministrid arutasid ka majanduskriisi mõju puhtama majanduse poole liikumisel. „Majanduse puhtamaks, vähem kulutavaks muutmine tähendab inimeste jaoks otseselt väiksemaid kulusid, uusi, tarku töökohti, puhtamat elukeskkonda. Iga puhtamasse majandusse investeeritud euro peab tulevikus tagasi tulema vähenenud kulude, parema tervise ja hea keskkonna näol,“ rääkis Keit Pentus.

Loe lähemalt OECD analüüsi kohta siit.